Paljud noored kes on hakanud tarvitama uimasteid, küsivad, et miks on need ohtlikud? Need on ohtlikud sellepärast, et esimeste proovimiste kogemusest võib saada alus harjumusele ja hiljem vajadusele, mis ajapikku muutub möödapääsematuks.Kõige populaarsemad uimastid noorteseas on kanep, tubakatooted ja alkohol. Kanep on laialt levinenud üheaastane põõsataoline taim, mis kasvab nii troopilises kui ka parasvöötmes, nii metsikult looduses, kuid ka kultuuritaimena. Kanepi lehed on sõrmjad, koosnedes tavaliselt 5-9 saagja servaga lehekesest. Kanepit suitsetatakse peamiselt kanepipuru sigaretina (joint), piibu või vesipiibu (bong) abil. Kanepit tarvitades võivad esineda järgnevad toimed nagu nt kerge enfooria, söögiisu tõuseb, uni suureneb, ajataju muutub, kuiv suu ja muusikat, kunsti ning huunmorit hinnatakse kõrgemalt. Eestis on levinud kanepi hüüdnimed nagu näiteks savu, kivi, mant, toss ja bob. Noored kasutavad kanepi tegemise
Aara suuremat sorti papagoilinnud kes on võimelised rääkima, elab L-A, indiaanlased kasutavad nende värvilisi sulgi Gorilla - gorillade dna on kuni 99% identne inimese omaga, nad võivad kasvada kuni 180cm. Aafrikas Ahvileivapuu üks jämeidamaid puusi, kuna sisaldab rohkesti vedeliku, siis kuivadel päevadel saadav elevandid seal vedelikku Purpur-hiidhirss võib kasvada kuni 5 m. kultuuritaimena on tuntud ülemaailma. Astaasia - aafrikas kasvav suur savannipuu, mille võra meenutab vihmavarju Emu austraalias suurim lennuvõimetu lind, Koaala magab kuni 20 tundi ööpäevas, sööb vaid eukalüpti leht , armastatuim aurtraalias Aafrika elevant tal on suurmed kõrvad kui tavalisel elevandil , jahutab nendega, , suurim loom Velkviitsia ta võib elada mitmesaja aastaseks.kasvatab kogu elu kahte lehte mis alt narmenevad ja surevad.A
pektiini, kuni 5,7% valke ja umbes 1% rasva. Energeetiline väärtus: 100 g - 305 kcal/1,275 kJ. Kuivatatud viike töödeldakse ,enne müügilelaskmist, kahjurputukate hävitamiseks, gaasitamise või aurutamise teel. Mineraalainetest leidub kuivatatud viigimarjades eelkõige kaltsiumi-, kaaliumi-, magneesiumi-, fosfori- ja rauasooli s.t. vereloomeks tähtsaid elemente FÜÜSAL Füüsalise liike tuntakse üle 70. Kesk- ja Lõuna-Euroopas kasvab looduslikult harilik füüsalis. Kultuuritaimena kasvatatakse põhiliselt kahte liiki - mehhiko füüsalis [Physalis ixocarpa Brot.] ja maasikafüüsalis [Physalis pubescens L.]. Aedades kasvatatakse meil sagedasti ilutaimena - jaapani füüsalist ehk hiina laternat-, mis on kuivatatult väga dekoratiivne oma oranzhide laternataoliste õietuppede tõttu. Füüsalise vili on paljuseemneline mari (sisaldab kuni 500 väikest seemet), mis meenutab tomati vilja, kuid on kaetud nahkja kotiga- õietupega
Kultuuri pärtolumaa Kakaopuu (Theobroma cacao) kulub haisupuuliste sugukonda nagu koolagi. Perekonnas on 22 liiki, mis kasvavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kui koola on pärit Lääne-Aafrika troopikametsadest, siis kakaopuud leidub metsikult Lõuna-Ameerika ekvaatorilähedastes troopikametsades Amazonase jõe ülemajooksul ja Orinco jõe piirkonnas Venetsuelas. Päris algselt kodupaika ei osata siiski määrata, sest indiaanlaste vana kultuuritaimena leidub teda indiaanlaste elupaikade ümbruses poolmetsikuna. Juba enne Ameerika avastamist valmistasid Mehhiko indiaanlased asteegid kakaopulbrist jahedat vahutavat joovastavat jooki mida nimetati chocolatlaks. Lisaks kakaole oli selle valmistamisel kasutatud maisijahu, vett, vürtse, neist eriti vanilli. Kakaopuud kuliveeriti seal troopikas enam kui 2000 aastat tagasi. Kakaopuu seemned olid vanasti indiaanlastel nii
(http://www.coffeetea.info/ee.php (28.10.10)). Liis Kambek Tee Tee kui kultuurtaim Teetaimi on olemas kahte sorti Thea (Canellia) sinensis- hiina tee ja Thea (Camellia) assamica- assami tee. (Gööck, 52). Teetaim on hästi vana põõsas, mis kasvab troopilistel ja subtroopilistel aladel. Kui tam kasvab metsikult, võib ta kasvada üle 10 meetri, kultuuritaimena hoiab regelaarne kärpimine selle umbes 90 cm kõrgusena, mis on ka sobilik saagi korjamiseks. Taime pungad ja noored võrsed on kaetud peene sulgja kihi pekoega. Pikka aega usuti, et roheline tee ja must tee pärinevad erineva taime küljest, kuid botaanik ja reisimees Robert Fortune tõestas, et mõlemad teed pärinevad Camelia sinensise taime küljest. Erinevus peitub selles, kas teekehtedel on lastud õhuga kokku puutuda või ei.
looduslikult levinud Kesk-Aasias ja Afganistanis. Üheksa liiki pistaatsiaid kasvab Euraasias, üks liik Kanaari saartel ja veel üks Kalifornias ning Mehhikos. Tärpentinipistaatsia vaigust valmistatakse küprose tärpentini ja mastikspistaatsia kummivaigust mastiksit. Arvatakse, et kõige varem hakati harilikku pistaatsiat kultuuristama Süürias, kust levis Itaaliasse ja Vahemeremaadesse. Iraanis on pistaatsiat kasvatatud kultuuritaimena umbes 1500 aastat. Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka. Viljakandvusega ei ole pistaatsia just helde, andes saaki üle aasta.Hariliku pistaatsia vili - pistaatsiapähkel on luuvili, mis mõneti meenutab mandlit, kuid on viimasest väiksem ja värvuselt roheline. Pistaatsiapähkel on laialdaselt tuntud Vahemeremaades (Türgi, Iraan). Pistaatsiapähkel sisaldab kõigist pähklitest enam valku. Kõik seemned ja pähklid on energia
annaabi.ee 
