teine pool on liiga otsekohene või kannatamatu. Jaapanlased ei tohi kunagi väärikust kaotada. Kui nende suhtes näidatakse üles ebapiisavat austust, siis tehinguni ei jõuta. Ning kui näidatakse, siis nad on võimelised oma nõudmisi leevendama. Kui jaapani firma on lõpuks otsusele jõudnud, ootab läbirääkimismeeskond kiireid tegusid, ja paljud kritiseerivad partnerit kui on mingeid viivitusi. (Trompenaars, Woolliams 2005) Läbirääkimisjuhtum II kultuurisisene Mõni aeg tagasi otsustas Larry osta omale uue maja. Mõni aeg hiljem pakutigi müüa maja 145 000€ eest, mis oli aga 10 000 € kõrgem Larry loodetud hinnast, aga 5000€ madalam maksimumsummast, mida ta oli nõus maksma. Larry pakkus hinnaks 133 000€, kuid müüja polnud sellega nõus. Tema sooviks oli 140 000€. Analüüs Selles näites on ostjal valida nelja põhilise strateegia vahel, et saavutada tehingu maksimaalne väärtus.
TÕLKEPROBLEEM Me ei suuda täielikult mõista võõrast ühiskonda ega saavutusi, kui me ei võrdle erinevaid standarteid enda ühiskonnaga. Antropoloogia distsipliini tõttu on oluline kasutada abstraksteid väljendeid nagu näiteks sugupuu, sotsiaalne organisatsioon, sotsiaalne kontroll, religioon jne. Paradoksi nägemiseks on erinevaid lahendusi. Kõigepealt tuleks võrrelda kirjeldusi ja analüüsi. Analüüs peaks ühendama ühiskonna teooriaga. KULTUURIDEVAHELINE JA KULTUURISISENE Native point of view on kultuuridevaheline, kuigi analüütiline perspektiiv on kultuurisisene. Analüüsides tuleks kõigepealt tõlkida võimalikult täpselt, kuna tõlge erineb alati originaalist. Mõistete ning olukordade tähendused võivad muutuda neid kirja pannes. Antropoloog ei saa kunagi olla identne inimesega kelles ta kirjutab. Kõige kultuuri sisesem kirjeldus antropoloogias on see, mis on kirjutatud uuritavate poolt või koostöös nendega
Vana-Kreekas iseloomustati inimloomet techne ja poesise mõistete abil, milles esimene rõhutas jäljendamisoskust, teine tegelikkuse taasloomisvõimet. Kultuuri kui teise olemise ehk Lotmani traditsioonis öeldult semioosise areng ongi toimunud selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. Lotman on võrrelnud semiootiliste süsteemide kokkupõrkeid semiosfääris Vana-Kreeka mütoloogilise Proteusega, kel oli võime teiseneda, jäädes siiski iseendaks. Kultuurisisene dialoog, tõlkelisus, süsteemi avatus oli mitmekesisuse allikaks. Ent seesama kultuuri mitmekesisuse allikas võib muutuda ühel hetkel kaose võimendiks. Kultuurile olemuslikus paisumises, selle teise olemise lõpmatuses kätkeb samas lõplikkuse lõks. Lõks sulgub hetkel, kui kaob side olemise endaga. Tõsiasjast, et "olevikuhetk on veel lahtirullumata mõttelise ruumi sähvatus /mis/ kätkeb endas kõigi tulevaste arenguteede võimalusi" (J.Lotman) järeldub tehtava valiku olulisus
Iseloomulik rituaalne teatrikeel. Laias mõistes igasugune teadlik ja eesmärgipärane kultuuride kõrvutamine teatrivormide ja tehnikate kaudu, rõhutades kultuuride sarnasust või erinevust, otsides universaale. Kitsamas mõistes on kultuurielementide eesmärgipärane ja teadlik segamine, kus lavale tuuakse midagi kultuuriliselt võõrast, mis ei pruugi olla võõristav. Kultuuriline kõrvutamine: · Intrakultuuriline kultuurisisene praktika, kus piirdutakse oma kultuuris olevate tihti unustatud traditsioonide vahendamise, taaselustamise ja juurte otsingutega. · Transkultuuriline kultuuriülene praktika. Eesmärk leida kultuuride ühisosa, universaalid, sügav humaansus. · Ultrakultuuriline pöördutakse mütoloogiliste juurte ja allikate poole tagasi, naastakse rituaalide juurde. Multikultuuriline teater interkultuurilise teatri avaldumisvorm. Omane multikultuursete ühiskondade
kultuurirelativism, meenub midagi Boasi koolkonna kohta..enam ei mäleta..vinge mälu, hakkas kriitiliselt suhtuma antropoloogiasse. Ta väitis, et meil ei ole vaja suuri kultuuriseletamise skeeme ja peaks uurima iga kultuuri ajalugu eraldi, pole olemas ühtset teooriat kõikide uurimiseks (see ajalooline partikularism), igasuguseid kultuure tuleb väärtustada ja neid ei saa mõõta ühe mõõdupuuga, vastandlik evolutsionismiga. Kultuuride erinevus on kultuurisisene, mitte ei tulene rassist, bioloogilistest omadustest. Hiljem hakkas ta vis antr lähenemisse umbusuga suhtuma..uskus, et uurimine on võimalik ainult keele kaudu, et millegi eksootilise jääduvastamine ei ole piisav. Uuriti eelkõige nähtavat kultuuri – esemeid, rõivaid, kombeid, rituaale. Rõhutas välitööde tähtsust! Funktsionalism – oli tugevalt domineeriv suund. Bronislav Malinowski (psühhobioloogiline funktisonalism,
partikularism ja kultuurirelativism, hakkas kriitiliselt suhtuma antropoloogiasse. Ta väitis, et meil ei ole vaja suuri kultuuriseletamiseskeeme ja peaks uurima iga kultuuri ajalugu eraldi, pole olemas ühtset teooriat kõikide uurimiseks (see ajalooline partikularism), igasuguseid kultuure tuleb väärtustada ja neid ei saa mõõta ühe mõõdupuuga, vastandlik evolutsionismiga. Kultuuride erinevus on kultuurisisene, mitte ei tulene rassist, bioloogilistest omadustest. Hiljem hakkas ta vis.antropoloogia lähenemisse umbusuga suhtuma..uskus, et uurimine on võimalik ainult keele kaudu, et millegi eksootilise jääduvastamine ei ole piisav. Uuriti eelkõige nähtavat kultuuri esemeid, rõivaid, kombeid, rituaale Funktsionalism oli tugevalt domineeriv suund. Bronislav Malinowski (psühhobioloogiline
annaabi.ee 
