Läänemere maad Peale Esimest maailmasõda olid tekkinud uued riigid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Ainus vana riik Rootsi suhtus nende iseseisvumise tunnistamisse ettevaatlikult ja poliitilisi suhteid ei tahtnud siduda, piirdus vaid kaubanduslike ning kultuurisidemetega. 1929. aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit. Sõdadevaheline aeg oli Rootsile edukas, Rootsi kujunes peagi heaoluriigiks. Tuntuks said Rootsi masinad ja tööriistad oma kvaliteedi poolest. Lisaks veel mitte mürgised tuletikud, Rootsi laud ja Rootsi kardinad. Toetust kogusid sotsiaaldemokraadid, kes tulid 1932. aastal võimule ja püsisid seal väikese vaheajaga 44 aastat. Rootsi jäi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks.
Saksamaas. Kuna Eesti võimalikud vaenlased olid suurriigid, siis ei saanud panna omariikluse kaitset ainult sõjaväe õlule, vaid selleks tuli kasutada ka välispoliitika võimalusi. Balti liit 1920.aastate algul otsustati moodustada Balti liit, ehk Soome, Eesti, Läti, Poola, Leedu liitu. Kuid see jäigi unistuseks, kuna takistusteks olid Balti riikide omavahelised vastuolud ja konfliktid. Suhete normaliseerimine Eesti-Saksa vastuolud asendusid peagi tihenevate majandus-ja kultuurisidemetega. Venemaaga suhtlemises saavutati vähe, ehkki sõlmiti hulk mitmesuguseid kokkuleppeid. Toetuse otsimine suurvõimudelt Rahvasteliitu oli Eesti astunud juba 1922.aastal, kuid kahtles esialgu liidu suutlikkuses.Kuid see kahtlus kadus peagi. Eesti lõi Rahvasteliidu ettevõtmistes aktiivselt kaasa. Ohu kasv 1930 hakkas rahvusvaheline olukord taas teravnema. Ohuallikateks kujunesid Venemaa ja Saksamaa. Suhted demokraatlike riikidega Abi saada demokraatlikelt riikidelt tundus ebatõenäoline.
Kui vana sa oled? - Laseme käia! Mul on 17, aga sul? - Aga mul 20. Nii tahaks küsida, ka sa tead, kust sed asja otsida? - Veel mitte. - Võib-olla aidata sind? Ma olen praegu koolivaheajal, palju vaba aega. - Tänan, ebamugav. - Ah, mis ebamugav!? Mul on endal huvitav. - Aga teie... see tähendab, sina, ammu elad Moskvas? - Ma siin ei ela, ma siin õpin MGU-s. - Mis see on? - See on Moskva riiklik ülikool. - Millises fakulteedis? - Ajaloo. Ma tegelen ajaloo ja kultuurisidemetega Eesti ja Venemaa vahel. - Vaja ju! Nagu venelased ütlevad: Kus hundist räägid seal hunt on! - Täpselt. Ma olen väga kasulik inimene sulle. - Imestama panev, - mõtles andres, millseid üllatusi mõnikord meile kingib elu. Kuidas nii võib juhtuda? No nad lõpuks jõudsid võõrastemajja ja ta kiiresti viskas selle mõtte peast välja. Kohtumine sõpradega. Lühike sisu: Andres sõidab sõprade juurde. Tutvustab neid Kristjaniga. Andres jutustab, miks ta kohale sõitis
Prantsusmaa muutus tööstusriigiks. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid.Valitsuse keskmine eluiga oli lühem kui pool aastat- tõusis rahva pahameel ja pettumine demokraatias. Rootsi Rootsi oli väga ettevaatlik, sest oli uus riik ja tunnustas ettevaatlikult ka Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust alles pärast seda, kui Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia olid seda teinud. Ei tahtnud sõlmida ka püsivamaid poliitilisi suhteid ja piirdus vaid kaubanduslike ning kultuurisidemetega. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. Pandi alus heaoluriigile. Kuulsust kogusid masinad ja tööriistad, samuti ka tuletikud, mis ei olnud mürgised, neid nimetati Rootsi tikkudeks. Samuti said tuntuks ka Rootsi laud ja Rootsi kardinad. 1930ndatel aastatel kogusid toetust sotsiaaldemokraadid, kes juhtisid valitsust 44 aastat. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. 12. Diktatuuride tekke põhjused.
· Suurimaks ohuallikaks peeti Venemaad maailmarevolutsioon, aken Euroopasse · Saksamaa võis samuti pretendeerida Baltikumi valitsemisele. Oht kasvas pärast natside võimuletulekut Suhete normaliseerimine · Sama aegselt Balti Liidu loomisega üritati normaliseerida suhteid võimalike vaenlastega · Saksamaa puhul andis selline poliitika häid tulemusi nind 1920.aastate alguse Eesti-Saksa vastuolud asendusid peagi tihenevate majandus- ja kultuurisidemetega · Venemaaga suhtlemises saavutati vähe, kuidi sõlmiti hulk mitmesuduseid kokkuleppeid. Ligi kümme aastat kestnud pingeliste läbirääkimiste järel kirjutati 1932.aastal alla mittekallaletungilepingule, milles mõlemad osapooled lubasid austada partneri suveräänsust, siseriiklikku korraldust ja riigipiiride puutumatust, kohustusid hoiduma teineteise vastu suunatud rünnakutest ning lubasid lahendada tüliküsimused rahumeelsel teel.
Miks? Kommunistlik Venemaa ja Natsislik Saksamaa. Kuna need olid tol ajal kõige võimsamad riigid. 2. Miks ei õnnestunud Balti liidu loomine? 14 Kuna Balti riikidel olid omavahelised vastuolud ja Venemaa ei pooldanud seda. 3. Millistele suurvõimudele tegi panuse Eesti välispoliitika 1920. Aastatel? Enamasti Saksamaale, sest Eesti-Saksa vastuolud asendusid peagi tihenevate majandus- ja kultuurisidemetega. Venemaaga suhtlemises saavutati vähe, ehkki sõlmiti palju kokkuleppeid omavahel. 1932. Aastal kirjutati alla mittekallaletungilepingule. Töövihik 1. Lõpeta tulbad. Ohuallikad 1920.-1930. Aastail – Venemaa ja Saksamaa Lepingud – Eesti-Läti kaitseliiduleping 1923. Aastala ja Eesti-Venemaa mittekallaletungileping 1932. Aastal. Rahvasteliit – Eesti astus Rahvasteliitu 1921. Aastal. Neutraliteet – ei loe kohustuslikuks Rahvasteliidu ühingut. Neid artikleid, milles
annaabi.ee 
