Esimene raudtee rajati 1870. aastal, marsuudil Tallinnast ---> Peterburi. Arenes ka laevandus: Tallinn kujunes sisseveosadamaks Pärnu väljaveosadamaks Toimus kiire linnastumine. Estofiilide tegevus, seltsiliikumise areng; Estofiilide liikumine tekkis baltisakslaste hulgas. Tunti huvi eesti kultuuri vastu, uuriti eesti keelt. Kirjutati eesti keelseid kirjatöid. Nende tegevusega liitusid ka Kreutzwald ja Faehlmann. Rajati kultuuriseltse; · Õpetatud Eesti Selts ( ESS ) 1838. aastal Tartus · Eestimaa Kirjanduslik Ühing 1842. aastal Tallinnas · Lihtrahva seas oli populaarne vennaste liikumine ehk hernhuutlus. Teiseks levis ka Maltsvelti liikumine - Talupoeg otsutas hakata jutlustajaks ning eesmärgiks oli majandusliku olukorra parandamine. Eesti seltside teke; · Eesti kirjameeste selts püüdlus oli anda välja eestikeelseid kasulikke raamatuid, mis oleksid saksakeelsete asemel
a ilmus selle täiendatud trükk. Kui Tartu ülikooli juurde loodi 1803. a eesti keele lektori koht (esimene lektor oli Friedrich David Lenz), hakati sealgi eesti keelt õpetama Hupeli grammatika järgi. • XIX sajandi estofiilide tegevus. XIX saj algul jõudsid ka Eestisse valgustusideed, mille mõjul tekkis baltisaksa intelligentsi ning sellesse sulandunud eesti päritolu haritlaskonna hulgas sügavam huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Loodi estofiilide kultuuriseltse, mille hulgast tuntuim oli Õpetatud Eesti Selts (1838). • Eduard Ahrens – estofiilne baltisakslane. Oma keelekäsitlusega pani aluse uuele suunale eesti grammatikakirjelduses. Ta loobus püüdest normida eesti keelt saksa ja ladina eeskujul ning võttis eeskujuks soome grammatika, uskudes, et eesti keel on „soome keele tütar“. Ahrens lähtus arusaamast, et õige eesti keel on see, mida talupojad omavahel räägivad, ning
rahvuslikes impeeriumites). Oma rahvusriigi teke oli lõppeesmärk. 07.04.08 Etapid: · Elitaarne etapp osalevad tippharitlased (kirjanikud, kunstnikud) ja kujuneb välja rahvuslik eliit ja see eliit hakkabki eestkätt sõnastama eesmärke, mida rahvuslik liikumine peaks saavutama. · Haritlaste etapp suuremad grupid (tudengid, kooliõpetajad) · Seltsiliikumise etapp rahvuslikud ideed liiguvad massidesse ja tekib terve rida erinevaid kultuuriseltse · Poliitiline etapp kujunevad poliitilised erakonnad, esiplaanile tuleb oma riigi nõue Saksamaa rahvuslik liikumine : 1. elitaarne etapp: konkreetselt hakati rääkima saksa kirjandusest, kunstist jne. Uuenduste eest seisis Fichte (mõtte vabadus, tahte sõltumatus) 2. haritlaste liikumine: üliõpilasliikumine (Wartburg 1817), Ülesaksamaaline Üliõpilasliit (must, punane ja kuldne olid nende värvideks), Jena ülikool 3
.., populaarseim maaliseriaal mere sonaat. Õppis Varssavi Kunstiakadeemias, liitus Vene kunsti hõbeajastu avangardistliku liikumisega MIR Iskustva. Ergutas leedu laulukooride loomist, abiellus Sofia Symangaitega, tuntud poetess. Vaatamata menule oli pidevates rahalistes raskustes ning elu lõpupoolu kannatas vaimuhaiguse all. Väike-Leedu kultuuriline areng. 19.saj lõpp tugeva germaniseerumine. Usuline erinevus muust Leedust luterlased. Küll aitas peamist emamaad, loodi mitmeid Leedu kultuuriseltse. Nt Birute selts, Tilsitis tegutses ka Leedu lauluselts korraldas laulupidusid ja muid üritusi. Poliitiliselt ei ületanud Väike.Leedu nõudmised kultuurilisi piire ja ei mõeldud Leedu rahvuslikust iseseisvust. ESIMENE MAAILMASÕDA Esialgu ei muutunud poliitilised vaated ja jätkuvalt üritati saavutada rahvuslikku autonoomsust Vene tsaaririigi rüppes. Siiski jäädi esialgu tsaarivalitsusele truuks ja loodeti, et
nende ühiskonnaellu kaasamiseks, samuti võõrsilt Eestisse elama asuda soovivate eesti rahvusest noorte perede toetuseks. 2. Arendame välja riiklikke stipendiumide programmi väliseestlaste lastele oma ajaloolisel kodumaal hariduse omandamiseks ja täiendõppe läbimiseks, aga samuti Eesti noortele spetsialistidele töötamiseks Välis-Eesti institutsioonide juures. 3. Toetame Välis-Eesti haridus- ja kultuuriseltse, eesti koole ja perioodilisi väljaandeid. 4. Käivitame programmi Välis-Eesti kultuuripärandi säilitamiseks, ajaloo uurimiseks ja jäädvustamiseks, arhiivide korrastamiseks ja vajadusel Eestisse alatisele hoiule toi- metamiseks. 5. Peame vajalikuks riiklike meetmete tõhustamist ja eraldatavate vahendite suurendamist eesti keele õpetamiseks ja arendamiseks nii muukeelsetes Eesti õppeasutustes kui ka välisriikide ülikoolide ning uurimiskeskuste juures. KESKKONNAPOLIITIKA
Kahe maailmasõja vahel tõusis soomlaste, eestlaste ja ungarlaste abiga olematusest liivi rahvustunne ja kirjakultuur. Praegu on eriti Venemaa soomeugrilaste rahvuslikule enesehinnangule toeks teadmine sugulusest soomlaste, ungarlaste ja eestlastega. Uurali rahvastepere mitmekesisuses on tema jõud: et mõtleme ühtviisi, on meil kerge üksteist mõista, et erineme, on meil, millest rääkida, millega üksteise kultuuri rikastada. 90-ndate aastate algul asutasid ka uurali rahvad kultuuriseltse, enamik neist on korraldanud oma rahva esindajate kongresse, mis mitmel juhul on kujunenud n-ö rahvusparlamentideks. Vaid Eesti, Soome ja Ungari keelte kõnelejatel on oma territoorium riigi näol ning seega on ainsad s-u rahvad, kes elavad industriaalühiskonnas oma linnakultuuriga ning kus põlluharimise osakaal on väike. Kultuuritüübilt on eestlased, soomlased ja ungarlased tüüpilised Euroopa rahvad. Muud s-u rahvad on pigem maarahvad (Venemaal) nt
annaabi.ee 
