keel ja rahvustunne ka võõrvõimu all olles. Estofiilide roll väljendus ka eesti keele ja kultuuri uurimisele suunatud seltsi ,,Eesti Õpetatud Seltsi"(1838) loomine, mis valmistas eestlasti rahvuslikuks ärkamiseks ette ja aitas kindlasti sellele kaasa. Ärkamisaja eel tekkis ühine kirjakeel, koolivõrk ja kasvas eestlaste haridustase, mis aitas kaasa maailmapildi avardumisele ja eestlaste eneseteadvuse kasvamisele. Eesti rahvuslikus liikumises eristus peamiselt kaks suunda: mõõdukas kultuurirahvuslik, mille eestvedajaks oli usu- ja keeleteadlane Jakob Hurt, ning radikaalne, poltiiline suund, millele pani aluse pedagoog ja ajakirjanik Carl Robert Jakobson. Sarnasustest võib välja tuua mõlema püüdlused eesti keele edendamiseks ja selle sissetoomiseks asjaajamisse emakeelne haridus, saksa keele asendamist eesti keelega kohtu ja asjaajamises. Ka haridusele pöörasid mõlemad rõhku ja üldiselt eesti rahvusele. Erinevalt suhtusid nad venestamise ideedesse ja poliitikasse
a. Oli neid üle 40-ne) Eesti Kirjameeste Selts(1872-93 Tartus) EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist Eesti Üliõpilaste Selts ( 1883 ) 23. veebruar 1884 pühitseti sisse Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp Ärkamisajal sündis eesti poliitika Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. J.Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitilne Sellesse suunda kuulusid J.Hurt, J.V.Jannsen, J.Bergmann, M.Lipp ja M.Jürmann Teine suund oli radikaalsem. C.R.Jakobson, juht,kes oli pedagoog, kirjanik, ajakirjanik ja põllumees. Ta asutas esimese eestikeelse poliitiline ajalehe ,,Sakala"(1878-82) ning
V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile (1869, 1879 ja 1894). . Aastal 1869 osales üle 800 laulja ja mängija ning seal käis kuni 12 000 pealtvaataja 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu "Vanemuise" seltsile. 6 Esimene üldlaulupidu Tartus 1869 Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. 7 Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jannsen_liisisokman.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rahvuslik_liikumines.htm http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rahvuslik_liikumine_eestis
kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS, 1883). 23. V 1884 pühitseti Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp. 7 Tuhandeliikmeliseks ühenduseks kujunes Tallinnas tegutsenud kaubalaevaselts Linda (1879–93). Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija, teoloog ning rahvaluule- ja keeleteadlane J. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline. Teine suund (Carl Robert Jakobson, J. Köler, Mihkel Veske, Mart Mitt jt) oli radikaalsem. Selle juht oli
Seejärel tabas talupoegi tagakiusamine. Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus liikumises etendasid seltsid. 1865. aastal asutas Jannsen Tartus laulu-ja mänguseltsi ,,Vanemuine", mis pani aluse Eesti rahvusteatrile. Priiuse 50. aastapäeva tähistati 1869. aastal esimese Eesti üldlaulupeoga. See oli esimene kord, kui eestlased said ülemaailmselt kokku tulla. Sealt tuleneb ka Eesti hümn. Eesti rahvuslikus liikumises eristus 2 suunda: 1) Mõõdukas kultuurirahvuslik - pooldasid kokkulepet kodanluse ja kirkuga. Asetas rõhu rahvuskult ja emakeelse hariduse edendamisele. Alusepanijaoks oli usu-ja keeleteadlane J.Hurt. Kinnitas, et eestlaste rahv olemine on tähtis, mitte riiklik kuuluvus. Taotles eesti-saksa ühisrinde loomist kultuurilise venestamise vastu. Sõnastas ka 1780. a. Rahv ülesande. Sinna kuulus ka Jannsen. Hurt töötas välja eesti kultuuri arendamise laiahaardelise kava. 2)Radikaalne poliitiline - C.R
asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija, teoloog ning rahvaluule- ja keeleteadlane J. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline. Ärkamisajal loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis
Ärkamisajal sündis Eesti poliitika, mis laveeris Vene valitsuse ja baltisaksa ülekihtide vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda: a) Radikaalne-poliitiline suund , mida juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) paistis silma majanduslike ja poliitiliste nõudmistega. Jakobsoni ajalehte Sakala iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. Tervikuna seati esikohale majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised b) Mõõdukas kultuurirahvuslik suund , mida juhtisid Jakob Hurt, Jannsen jt.(1839-1907) pooldas rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamist ennekõike. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva ülesanne saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline – tähtsam on rahvuslik olemine, kui riiklik kuuluvus. Ärkamisajal tekkinud eestlase seltsiliikumise hulgas oli suurim ülemaaline kirjanduslik–kultuuriline organisatsioon 1872.a
annaabi.ee 
