Riik ja kultuur 2: 1920.a ei piiranud riik loomevabadust 1930.aastatel autoritaalses valitsemises toimus mõningane loomevabaduse piiramine, kultuuriautonoomia. 1925.a võeti vastu rahvusvähemuste kultuuriautonoomia s.o. sakslased, venelased, rootslased jt. kultuuri proffesionaliseermine-eesti talurahva kultuuri arenemine euroopalikuks kõrgkultuuriks. eesti kultuur vabanes saksa, vene mõjudest.domineerima hakkas põhjamaade ja inglise- prantsuse kultuuriorientatsioon. kirjandus-1920 valitses luule, 20ndate keskel proosa, romaanid, A.H.Tammsaare(Tõde ja Õigus) muusikaelu-(wikerlased), kammerlaulud, orkestrid, Raimond Valgre, teatrielu aktiivne : Estonia, Draamateater, Vene teater, Tartu-Vanemuine, Pärnu-Endla, Viljand-Ugala. · kunstielu- K.Mägi, N.Triik, Eesti kunstimuuseum, Kunstihoone, tartus ühing Pallas. tekkis uus põlvkond-graafika(Eduard Viiralt)
· Eesti muutumine agraarmaast tööstusriigiks · Eesti peamised sisse- ja väljaveoartiklid · Eesti elatustaseme iseloomustus IV Kultuur Õppida ise õpikust "Eesti ajalugu" II kd. §18-19 (lk. 81-88): · riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital (1915), kultuuri professionaliseerumine, kultuurikontaktid (valitsevaks sai Põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon), rahvakultuuri arengu uus tase, negatiivsed nähtused "vaikival ajastul" · hariduselu ühtluskooli põhimõte (koolisüsteemi üksikasju ja reforme pole vaja), kutsehariduse arendamine, Tartu ülikooli muutumine rahvusülikooliks, teised kõrgkoolid (osata nimetada veel mõnda!) · teadus Teaduste Akadeemia loomine, rahvusteaduste areng, "Eesti Entsüklopeedia" väljaandmine", maailmanimega teadlased (Ernst Öpik, Ludvig Puusepp, Edgar Kant),
18. saj. lõpul kujunesid välja mõisnike rühmitused, kes otsisid kujunenud olukorrast väljapääsu. Jakob Georg von Berg >> Em. kubermang Friedrich Wilhelm von Sievers >> Lm. kubermang 18. saj. lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: · peremehed · sulased, teenijad otsesed mõisaorjad · vabadikud talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata. KULTUURI ARENG Säilis kultuuriorientatsioon Euroopasse, eriti Saksamaale. Baltisaksa aadlinoorus sai hariduse Saksamaal. Saksamaalt pärit haritlased said tööd Baltikumis pastoritena, juristidena, arstidena, koduõpetajatena jne.. Kirik Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: · kogudused õpetajateta · Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine · kirikuhooned hävinud või rüüstatud · kiriku mõju tunduvalt kahanenud
· Neutraliteedipoliitika- aitas vältida sõna Balti regioonis · üritati Saksamaale läheneda · balansseerumine Kultuur 15.Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. Vihik 1. kultuuri professionaliseerumine- Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuurialal töötades ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult Saksa ja Vene). Domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. 20. aastate algul valitses kirjanduses luule, alates 1925.a nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst, sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Estonia Vanemuine Tallinna draamateater Tallinna töölisteater Pärnus Endla Viljandis Koit Narvas Ilmarine Kuulsamad näitlejad olid: · Paul Pinna · Netty Pinna · Hugo Laur · Ants Lauter 16.Kunsti areng. Vihik.
2) Välis- ja sisekaubandus Peamine väliveokaup: teravili, metsamaterjal, lina, kanep. Peamine sisseveokaup: sool, metall, heeringas, tubakas + luksuskaubad. Tõusis merekaubanduse tähtsus. Tallinna, Pärnu, Narva tähtsust vähendati. Eesmärgiks tõsta Peterburi tähtsust. 3) Käsitöö ja tööndus Kaupmehed ja käsitöölised olid organiseeritud tsunftidesse ja gildidesse. 7. teema: Haridus- ja kultuuriolud 18.-19. Saj KULTUURI ARENG Säilis kultuuriorientatsioon Euroopasse, eriti Saksamaale. Kirik Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: Kogudused õpetajateta TÜ tegevus katkenud (seega ka hariduse andmine) Kirikuhooned hävinud, rüüstatud Kiriku mõju kahanenud Kiriku elu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. Vennastekoguduse liikumine 1720.a sai valitsevaks usuvooluks pietism (Saksamaalt). Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine ehk hernuutlus.
· Välismaalastele anti kultuuriautonoomia · Välja kasvas kõrgprofessionaalne rahvuskultuur: järsult suurenes kirjanike, kunstnike, luuletajate, näitlejate arv. Loodi teatreid, orkestreid, koore. · Põhikoolist kõrgkoolini oli võimaldatud emakeelne haridus see suurendas kõikide elualade spetsialistide arvu · Kultuurikontaktid laienesid ja vabneti vene ja saksa mõjutustest · Domineerima hakkab inglise/prantsuse kultuuriorientatsioon · Süvenesid soome-ugri hõimusuhted · Kümnendi keskel pääses maksvusele uusrealism Kirjanduselus valitses 1920. Aastatel luule, Siuru rühmitus. Kümnendi keskel tõusis esile proosa, ennekõike realistlik romaan (A.H.Tammsaare). Samuti omandasid tuntuse mitmed ajaloolise romaani viljelejad. Samal ajal kerkis esile ka noorsoo rühmitus Arbujad. Muusikas hakkasid levima sümfoonilised suurvormid kammermuusika, koori ja soololaulud
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5
annaabi.ee 
