Tallinna Konservatooriumis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Sport Populaarsed spordialad: Tõstmine Maadlemine (Kristjan Palusalu) Jalgpall Korv- ja võrkpall Välisreisid Regulaarsed laevaliinid: Soome, Rootsi, Lätti, Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale Rongiühendus: Eesti, Läti, Saksamaa ja Venemaaga Lennukitega pääses Tallinnast enaminke Euroopa riikide pealinnadesse Seltsiliikumine Seltsiliikumine rikastus ja kaasajastus, jõudes uuele tasandile Rahvas osales ka ise kultuuriloomes Uued rahvamajad, mitmesugused ühingud ja seltsid Üldlaulupeod toimusid regulaarselt Tallinnas iga viie aasta tagant Noorteorganisatsioonid Skautide ja gaidide malevad Noored Kotkad ja Kodutütred Noorte Meeste Kristlik Ühing, Noorte Naiste Kristlik Ühing Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühendus Eesti Haridusliit Eesti Lauljate liit Olme Uued mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jms Elektrivalgustus, keskküte, vesikäimla, omaette vannituba
Tsensuur-riiklik järelvalve ajalehtede ja raamatute üle President- rahva poolt valitud riigijuht Balti Liit- Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola hõlmav leping , kus osalejad pidid osutama kallaletungi ohvritele abi Neutraliteet- erapooletus Maareform- ümberkorraldus majanduses mis asendas väiksemad suurmajapidamised väikemajapidamistega Kõrgkultuur- moodne, euroopalik käitumine mida viljelesid elukutselised kojad Rahvakultuur- olukord kus rahvas osales nii kultuuritarbimises kui ka kultuuriloomes Kultuurautonoom ja Kultuurikapital- ühing mis jagas stipendiume ja preemiaid loovisikutele ja toetas kultuuriasutusi ja ettevõtmisi etaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president Kes olid, mida tegid? J. Laidoner – endine sõjavägede ülemjuhataja, teostas 12. Märtsn 1934 sõjaväelise riigipöörde J. Poska- endine välisminister ja eesti delegatsiooni esimees, kirjutas alla Tartu rahulepingule J
kultuur saksastudes või venestudes. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Mitu eesti teadlast pälvisid oma tööga suurt tähelepanu. Võõrkeeltesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid. Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunsti näitused. KULTUURIELU Rikkamaks ja kaasaegsemaks muutus ka rahvakultuur. Laiad rahvahulgad osalesid aktiivselt kultuuriloomes ja -tarbimises. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon. Tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid. Kutseliste teatrite kõrval tegutses sadu asjaarmastajate näitetruppe. KOKKUVÕTE Demokraatliku Eesti ajal: Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad (6 suurt ja mõned väiksemad). 1930. aastate algul - Eesti majandust ja ühiskonda kriis Oktoobris 1933
Maise maailma vaatlus avas teise, kõrgema tasandi maailma. Teoloogid kinnitasid, et inimvaim ei ole võimeline taipama tõde teisiti kui materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega, meri on maailm ja ahvatlused, tee on otsing ja palverännak. Valitsev maaelanikkonna absoluutne ülekaal tingis kogu ühiskondlikus käitumises ja teadvuses maaharijale omase maailmanägemise. Maainimene käsitles loodust kui omaenda osa. See väljendus ka kultuuriloomes: pead nimetati taevaks, sõrmi oksteks, vett maa vereks, kive ja kaljusid luudeks, rohtu ja metsa maa juusteks. Niisiis puudus inimkeha vastandamine muule maailmale ja ühe üleminek teiseks oli sujuv ning ebamäärane. Asjad võisid üldse kehastada oma omaniku omadusi. See ei kehtinud mitte ainult maa, vaid ka mõõkade, hobuste, laevade ja ehete kohta. Kuid inimene võis ainult grupi (perekonna, sugukonna) liikmena omandada maad ja selle ande, kasutada teatud õigusi. Kuid maa, erinevalt
haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuuri kontaktid välismaaga. Mitu eesti teadlast pälvisid oma tööga suurt tähelepanu. Võõrkeeletesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid. Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunsti näitused. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medelit ning osalesid edukalt muudelgi suurvõistlustel. Rikkamaks ja kaasaegsemaks muutus ka rahvakultuur. Laiad rahvahulgad osalesid aktiivselt kultuuriloomes ja -tarbimises. jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon, tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid. Kutseliste teatrite kõrval tegutses sadu asjaarmastajate näitetruppe. Haridus o Eestikeeles o 6-klassi! o Kõrgharidusele pöörati tähelepanu o Tartu Ülikool Teadus o Asutati EST teadusteakadeemia o Rahvusteadus Kirjasõna o Avaldati maailmakirjandust o Ajalehed ja ajakirjad o Proosa ja realism
Liivi tekste viisistanud on. Liivi luulet iseloomustab siirus ning lihtsus, kuid samas ka erakordne üldistusjõud ja tundesügavus. Usun, et Liiv oli üks väga fenomenaalseid kirjamehi, keda eestlaste südametest kuidagi välja ei juurita. Teda saatev klassiku staatus ei ole ilmselt ilmaaegu siiani kestma jäänud, tänini tsiteeritakse tema tekste ja ta on eeskujuks paljudele praegustele luuletajatele ning inspiratsiooniks kultuuriloomes. Arvo Pärt on öelnud: "Tekstid on meist sõltumatud ja nad ootavad meid; igal inimesel on oma aeg, millal ta nende tekstideni jõuab. See kohtumine tuleb siis, kui neid tekste ei peeta enam kirjanduseks ega kunstiteoseks, vaid toetuspunktiks või mudeliks." Kasutatud allikad Liivi muuseumi kodulehekülg. http://muusa.ee kasutatud 24.01.2019 Talvet, Jüri 2012. Juhan Liivi luule. Monograafia. Tänapäev Tuglas, Friedebert 1958. Juhan Liiv: Elu ja looming. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus
Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4. Kuidas said linna- ja maainimesed osa kultuurist? Osaleti aktiivselt kultuuriloomes ja –tarbimises. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon, tekkis koore ja orkestreid. Töövihik 1. Kirjelda lühidalt olulisemaid ümberkorraldusi Põllumajanduses – Edendamist rakendas moodsam tehnika, tõuloomade ja sordiseemne vähemus ning majanduslike ebatasuvate väiketalude suur arv. Tööstuses – Asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. 13 9A
annaabi.ee 
