e. Filmis kajastatud sotsiaalsed faktid (üldine ülevaade – nt filmis olid kajastatud sellised faktid nagu kuritegevus, globaliseerumine, perekond jne.) f. Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud on g. Kultuur (millise kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurišokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) h. Sotsialiseerumine (kas filmis toimub sotsialiseerumine, re- ja desotsialiseerumist, kes on sotsialiseerumisagendid, tähtsad teised) i. Hälbekäitumine (millist hälbekäitumist märkate, kas tegemist on deviantsuse või
ei tohi nad olla liiga uued ja võõrad, sest tegelikult otsivad vaid vähesed turistid täiesti uusi asju. Kultuurikonfliktid Et turism tähendab inimeste liikumist erinevatesse geograafilistesse punktidesse ja sotsiaalsete sidemete loomist inimeste vahel, kes muidu iial ei kohtuks, võivad etniliste ja usurühmituste vahelised erinevused ning kultuuride, väärtushinnangute, elustiilide, keelte ja jõukuse taseme erinevused põhjustada kultuurikonflikte. Kohalike elanike hoiak turismiarenduse suhtes võib areneda eufooria staadiumist, kus külastajad on väga teretulnud, neisse suhtutakse ükskõikselt, ärritunult ja võimalik, et ka vaenulikult, kui kohalike seas hakkavad levima turistidevastased hoiakud. Turistid ei austa sageli kas teadmatusest või hoolimatusest kohalikke kombeid ja moraaliväärtusi. Näide: Kataloonia on alati olnud ülemaailmse tähtsusega turismipiirkond. Ent ta on
kurikuulsa steriliseerimisseaduseni. EESTI EUGEENIKA SELTSI EESMÄRK Seltsi eesmärk oli ,,puhtatõulise ja elujõulise eestlase" elushoidmine ja ,,tõupuhta" rahva arvu kasv. Selle eesmärgi nimel propageeris selts muu hulgas aktiivselt vaimuhaigete ja alaväärtuslike steriliseerimist. Selts suhtus negatiivselt eestlaste abiellumisse muulastega, kuid see polevat olnud tingitud mitte niivõrd rassismist, kui soovist ära hoida kultuurikonflikte ja nendega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. (Wikipedia) Seltsi siht oli võidelda "Eesti rahvatõu omaduslise tasapinna langemise vastu, samuti kaasa aidata üldtervishoidu puudutavates ettevõtmistes". (Kalling ,,Karskustöö....") Kava nägi ette teadustööd, emade- ja lastekaitse korraldamist, tervishoiu propagandat, tõuküsimuse uurimist jne. Esimeses karskusseltsi ja eugeenika seltsi ühisajakirjas ,,Tulev Eesti" trükiti ära eugeenilise
Väärtused moodustavad väärtussüsteemi, kus väärtused on järjestatud hierarhiliselt. Väärtussüsteemid esinevad kõigis ühiskondades, nad olla individuaalsed, grupilised, rahvuslikud, ühiskondlikud. Igal inimesel on oma väärtushierarhia, mille järgi antud inimene instinktiivselt käitub. Kultuur (missuguse kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurisokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõivasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16 sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast
tehakse. Mis on üldise kultuuriteooria e kulturoloogia väljundid? (näited) käsitleb kõiki kultuuripraktikaid võrdväärselt ja omavahelises seoses, näeb kultuuri kui integreeritud tervikut seostab omavahel kultuuri ja ühiskonna üksikuid aspekte käsitlevad distsipliinid loob baasi laiema kultuurivaate tekkeks, mis on sidustatud teiste ühiselu sfääride ning ajaloolise arenguga võimaldab käsitleda kultuuride omavahelisi seoseid, kultuurikonflikte ja vastasmõjusid Kultuurirelativism ja universalism. Siiski jätkuvad arutlused selle üle, kas inimestele üle maailma on omased mingid kultuurilised universaalid (n-ö universaalne inimkultuur) või mitte ja sellele vastavalt, kas on olemas unviersaalsed teooriad kultuuri uurimisel, mis on kohaldatavad mis tahes kultuurile. Kultuuriuniversalism: kuna inimloomus on universaalne, lahendavad kõik kultuurid sisuliselt neidsamu ülesandeid ja seega toimivad samadel põhimõtetel
Üldised normid ja vajadused suunavad ju ka normikohasele käitumisele. Antud teooriat on rünnatud sellega, et seda pole võimalik empiiriliselt tõestada. Peamiselt on probleemiks kontaktide intensiivsuse määramise võimatus. 3.2. Thorsten Sellin, kultuurikonflikti teooria Esindajatest on oluline nimi Thorsten Sellin. Teooria lähtub sellest, et maailmas on palju erinevaid kultuurisüsteeme. Seoses mobiilsuse kasvuga eri kultuuride kokkupuuted sagenevad ja tekib rohkem ka kultuurikonflikte. Sellin vaatles kolme skeemi: 1. kahe kultuuri piirimail toimuv kultuurinormide konflikt; 2. juhud, kus ühe kultuuri normide territooriumile kehtestatakse teise kultuuri normid; 3. juhud, kus ühe kultuuri normide kehtivuse territooriumile asub elama teise kultuuri normide kandja. Sellin vaatles kuidas need kultuurikonfliktid võivad leida väljenduse hälbivas käitumises. Variandid: 1
Algselt seostati üleilmastumist peamiselt majandusega (70'-80'), lääne kapital ja firmad viisid tootmise vähemarenenud riikidesse, lõigates kasumit odava tööjõu ja tooraine arvelt toodetud rikkus läks tagasi tuumikriikidesse, vähemarenenud kiratsesid edasi. Koos majandusettevõtetega laienesid tarbimiskultuur ja läänelikud väärtused, teravnesid ökoloogikaprobleemid. Globaliseerumine on siiski enamat, luues uued väärtushinnangute süsteemid ja tekitades ka kultuurikonflikte ja arengutõrkeid. Industriaalriigid uskusid, et viies keskkonnakahjuliku tootmise arengumaadesse, vabanevad nad probleemidest, aga toimus bumerangiefekt ohtra väetamise ja odava tööjõuga toodetud põllumajandustoodang jõudis tagasi rikaste riikide inimeste toidulauale. Arengumaad ei ole huvitatud loodussõbralikust tootmisest, kuna ähvardav näljahäda ja maailmaturu karm konkurents muudavad nad konkurentsivõimeliseks vaid odava tootmise teel.
tehakse. Mis on üldise kultuuriteooria e kulturoloogia väljundid? (näited) · käsitleb kõiki kultuuripraktikaid võrdväärselt ja omavahelises seoses, näeb kultuuri kui integreeritud tervikut · seostab omavahel kultuuri ja ühiskonna üksikuid aspekte käsitlevad distsipliinid · loob baasi laiema kultuurivaate tekkeks, mis on sidustatud teiste ühiselu sfääride ning ajaloolise arenguga · võimaldab käsitleda kultuuride omavahelisi seoseid, kultuurikonflikte ja vastasmõjusid Kultuurirelativism ja universalism. Siiski jätkuvad arutlused selle üle, kas inimestele üle maailma on omased mingid kultuurilised universaalid (nö universaalne inimkultuur) või mitte ja sellele vastavalt kas on olemas unviersaalsed teooriad kultuuri uurimisel, mis on kohaldatavad mis tahes kultuurile. Kultuuriuniversalism: · kuna inimloomus on universaalne, lahendavad kõik kultuurid sisuliselt neidsamu ülesandeid ja seega toimivad samadel põhimõtetel
annaabi.ee 
