alternatiivmuusikale. 1990. aastatel käis Jazzmuusika Eestis tõusuteed. Esile kerkis palju noore põlvkonnamuusikud- ansamblid WEEKEND GUITAR TRIO ja TUNNETUSÜKSUS. Jazzi hakkas edukalt plaadistama ka poplauljanna tuntud HEDVIG HANSON, oma CD-d andsid välja RAIVO TAFEMAN ja AIN AGAN. 1990. aasta fenomen oli popmuusikas huumoribändid, mis tõestavad veelkord lisaks muusikale ka head nalja. Neist tuleks kindlasti nimetada ansamblit BLÄCK ROKIT ja N-EURO- Viljandi Kultuurikolledzi panus Eesti popmuusikasse. Populaarne oli rahvalik ja kantrimuusika. VÕROKESTE esimeste superbänd UMMAMUUDU, lõi läbi looga ,,KÕNÕTRAAT´´. Neile lisandusid UNTSAKAD, BEERGRASS, VÄIKSE LÕÕTSPILLIDE ÜHING, LINDPRIID jpt. Väga heade ja omanäoliste projektidega on välja tulnud SIIRI SISASK, LAURI SAATPALU, HENRY LAKS, ERICH KRIEGER, KIRIK LOO ja paljud teised.
Tauno Aints 19.06.1975, Tartu On lõpetanud 1998. aastal Viljandi Kultuurikolledzi levimuusika erialal. 2004. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Eesti Muusikaakadeemia, kus õppis professor Lepo Sumera ja Helena Tulve klassis. Ta on töötanud Viljandi meeskoori ,,Sakala" (1995-1997) ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (2000-2001) kontsertmeistrina ning kooristuudio ,,Ellerhein" teoreetiliste ainete õpetajana (1999-2004). Aastast 2002 töötab Aints Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateoreetiliste ja -ajalooliste ainete õppejõuna
Lavastaja Kalju Komissarov Kalju Komissarov (sündis 8. märtsil 1946 Võrus) on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Komissarov lõpetas 1964. aastal Tallinna 4. keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 19681974 töötas ta "Tallinnfilmis" rezissöörina. Aastatel 19741986 töötas Noorsooteatri ja 19891991 Ugala peanäitejuhina ning 19861988 ja 1991--2000 Ugala lavastajana. Aastast 2002 on ta Viljandi Kultuurikolledzi lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Ta on abielus Luule Komissaroviga. Osatäitjad Hilje Murel Marilyn Monroe Egle Sild väike Norma Jean Triinu Meriste Gladys, Norma ema Carita Vaikjärv Grace, ema sõbranna Arvi Mägi reporter Leila Säälik Natasha, draamaõpetaja Meelis Rämmeld Allan, grimmeerija Kata-Riina Luide Mandy, sekretär Indrek Sammul Joe DiMaggio, abikaasa
L LAK, MINU ISA OLI AUSUS ISE, JOHANSONID, KUKERPILLID ja SUVENIIR. Erinevail põhjusil jäid tulemata The Liffeybanks Iirimaalt, The Blarney (Iiri-Saksa) ja Huda Valgevenest. Festivali suurimateks toetajateks olid Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo Tallinnas ja Guinness. Sponsoreid oli kokku 25. Kontserdid toimusid Kirsimäe laval, Kultuurimaja hoovis ja lõppkontsert Viljandi laululaval. Lisaks sellele oli kultuurikolledzi hoovil õlleõu, Tortilla õues sai ka lõuendile pilte maalida, ööklubid toimusid "Koidu" seltsimajas.
Kass!Kass!" 1988 Bernard Kangro, ,,Merre vajunud saar" 1990 Molière, "Kodanlasest aadlimees" TALLINNA LINNATEATRIS 2002 Sinisterra "¡Ay, Carmela!" 10 RÄNDTEATRIS 1986 ,,Aucassin ja Nicolette", Lavakunstikateedri 12. lennu lõpetajate ja etenduseks moodustatud vanamuusika ansambli ettekandes 1992 ,,Farss isand Patheline'ist", Viljandi Kultuurikolledzi teatrikateedri 1. lennu lõpetajatega 1992 Paul-Eerik Rummo, ,,Valguse põik", Viljandi Kultuurikolledzi teatrikateedri 1. lennu lõpetajatega THEATRUMIS 1994.a. ,,Armastuse mirage" A.Tshehhovi ainetel 1995.a. ,,Aadama mäng" 1996.a. ,,Lavakava Kristjan Jaak Petersoni loomingust" 1997.a. A.Puskini ,,Väikesed tragöödiad" 1998.a. Maeterlincki "Pelléas ja Mélisande" 1998.a. Anouilh ,,Antigone" 1998.a. T
aastast alates, aga seda vaid algklassidel. Pidulikul puhul vahetavad nii poisid kui tüdrukud argipäevase krae piduliku, valge siniste triipudega krae vastu. Vanalinna Hariduskolleegiumis on koolivorm kasutusel 1.9. klassini. Rocca al Mare Koolis on vorm kohustuslik alates 1. oktoobrist 2001. Iga õpilane võib valida sobiva komplekti ja valik on suur, mis muudab vormi laialivalguvaks ja kaotab selle mõtte. Rahvuslik koolivorm Rahvusliku koolivormi idee autor on Viljandi Kultuurikolledzi talukujunduse ja rahvusliku käsitöö kateedri juhataja Anu Raud. Esimesena said sellise vormi 1999. aastal Viljandimaa Halliste põhikooli õpilased - kampsuni, millesse on kootud vanad Halliste mustrid. Iga lapsevanem pidi maksma 60-100 krooni, palju vähem, kui tegelik valmistamise hind. Ülejäänud osa maksid sponsorid. Rahvuslikud vormiriided on kasutusel veel sama maakonna Raudna põhikoolis ja Viiratsi algkoolis ning Kihnu põhikoolis. 28 aastat
Kooriliikmena on Vilgats osalenud enamikus muusikalides, mis Eestis viimase kümnendi jooksul mängitud. Kaire laulab albumil "Family We are Family". Ta on sage taustalaulja paljude solistide ja ansamblitega. Aastatel 2000 ja 2002 osales ta Eurovisiooni lauluvõistlusel, olles Eesti ja Malta esinduslugude taustvokalist. Valguskunstnik Margus Vahur Ta on tunnustatud valguskunstnik, kes teinud silmapaistvat tööd nii Eesti teatrites kui välisriikides. On lõpetanud Viljandi Kultuurikolledzi valguskujunduse erialal. Aastatel 1994-2002 töötas Viljandi draamateatris Ugala. Aastast 2002 on Pärnu teatri Endla valgusala juht. Vahur teeb valguskujundust ka Tallinna Linnateatri, Birgitta festivali, Smithbridge Productionsi, Vaasa Ooperiteatri jt teatrite lavastustele. Koreograaf Vahur Agar Sündinud 1984.aastal. Ta on tantsija ja koreograaf, kes valdab paljusid tantsustiile nagu hip-hop, house, breik-, klubi- ja võistlustants ning eesti rahvatants.
Mõlemad lavastused said väga populaarseteks. Andres Noormets on ka ise oma lavastuste kunstnikuks olnud. 1995. oli ta oma lavastuse "Kroonu onu" kunstnik ning 1997. aastal oli ta oma lavastuse "Showmani elu" kunstnik. 4 Erinevad mängupaigad Andres Noormets on põhiliselt lavastanud Ugala ja Endla teatris. Ometi saab välja tuua ka mitmeid teisi mängupaiku, kus tema lavastused on etendunud. Näiteks 1998. aastal lavastas Noormets Viljandi Kultuurikolledzi 3. lennuga Jaani kirikus lavastuse "Maarja kuulutamine". Tsehhovi ,,Kajakas" etendus aga 2003. aastal Endla küünis. Vabaõhulavastustega alustas Noormets Vargamäel (1997. aastal lavastus ,,Tõde ja õigus I" ja 1999. aastal ,,Juudit"). Mõlemad lavastused osutusid väga populaarseteks. ,,Juuditit" mängiti hiljem ka Ugala suurel laval ning talvel isegi Ugala ees parkimisplatsil. 1999. aastasse mahtus veel ka lavastus "See pärnapuulehtla", mida mängiti Ugala kohvikus.
Eesti Rahvusringhääling on välja andnud Timo Steineri autoriplaadi "Pilved tulevad vahele" (2008). Alates 2005/2006 õppeaastast on ta Tallinna Muusikakeskkooli direktor.27 Tauno Aints Tauno Aints on sündinud 19. juunil 1975. aastal Tartus. Ta on eesti helilooja, popmuusik, kontsertmeister ning muusikapedagoog. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 2004.28 Haridus Tauno Aints lõpetas 1993. aastal Miina Härma Gümnaasiumi ja 1998. aastal Viljandi Kultuurikolledzi, kus õppis levimuusikat. Pärast seda astus ta kompositsioonierialale Eesti Muusikaakadeemiasse, kus õppis professor Lepo Sumera ja Helena Tulve klassis, ning lõpetas kooli 2004. aastal.29 Looming Tauno Aints on loonud koori- ja lastelaule, teatri- ja filmimuusikat, orkestri- ja kammermuusikat. Tähtsamatest teosteks on "Aeg armastada", "Mowgli", "Helde Puu". Tauno Aintsi muusikat on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna
annaabi.ee 
