ilmutama esimesi lagunemise märke. Taas tõusid, otsekui tuhast, vanad ideaalid ja eeskujud, kelleks paljudele olid teada-tuntudf ärkamisaja tegelased ja organisaatorid. Veidi vähem teati eelärkamisaegseid estofiile, või vähemalt tavainimene ei osanud neid suurt millegagi, ega kellegagi seostada. Teati küll, et Krewtzwald on "Kalevipoeg" autor, kuid sellega teadmine suuresti ka piirdus. Juba 1990. aastatel taastati rahvuslik kultuuripoliitika. Alustati omaalgatuslike kultuuriinstitutsioonide taastamist. Tehti esimesed haridusuuenduse katsed. Märgatavalt avardus kultuurikontaktide loomine välismaailmaga. Hakkasid ilmnema esimesed massikultuuri ja elitarismi tendentsidest. Algas turumajanduse ja kultuuri kommertsialiseerumine. Viimaks ometi oli kultuurile tekkimas materiaalne baas. Samuti alustati kaasaegsete kultuuri- ja hariduskontseptsioonide väljatöötamist (Kuldna Eesti ajalugu. Programm TPÜ üliõpilastele. Tallinn, 1991; Ruutsoo Pilguheit Eesti
11 materiaalsetel põhjustel, kultuuri- ja haridusjuhtimise ühendamine (1993): stiihia, puudu riiklikest analüüsidest. Haridusseadus (1992), põhikooli- ja gümnaasiumi uued õppekavad (1996). Tiigrihüppe rahvuslik sihtprogramm (1996), Haridusreformid- kõrgharidus, täiskasvanute haridus jne. ,,Riiklik kultuuripoliitika lähiaastatel" (1998)- kultuuri rahastamine- kultuuriinstitutsioonide finantsgarantiide puudulikkus. Teaduskorralduse seadus (1993), selle mõju ülikooliharidusele ja teadusele. Eesti raamatukogude arengukontseptsioon (ERAK)- 1990 Raamatukogude probleemid- raamatukoguvõrgu ametkondlik killustatus, seadusandluse puudumine, halb majanduslik olukord, tehniline ja infotehnoloogiline mahajäämus, kogude sisuline, laadiline ja keeleline ühekülgsus. Viimastel aastatel toimunud muutused- Raamatukogude tegevust reguleerivate õigusaktide
kui ebaolulised (rahvalik kirjasõna ja pildimaterjal, folkloor, kohtumaterjalid jpm). • Rahvakultuuri ajaloo abil muutub meie teadmine minevikust märksa täielikumaks ja mitmekülgsemaks; meie ajaloopilt ei ole enam tänapäevaste sotsiaalsete eristuste küüsis. Rahvakultuuri ajaloo esiletõusu põhjused • 1960. aastate populaarkultuuri pealetung Lääne ühiskonnas; kontrakultuuri liikumised; ametlike kultuuriinstitutsioonide ja eliidikultuuri kriitika. • Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn. allasurutud või rõhutud klasside ajalugu, uurida ajalugu “altpoolt” (from below): E. P. Thompson, Eric Hobsbawm jt • Kultuuriantropoloogia ja folkloristika populaarsus ja mõju ajalooteadusele. Ajaloolaste tähelepanu hakkasid pälvima rituaalne käitumine, suuline kultuur, sümbolid, kehalisus, karneval, naer jms.
2. Rahvakultuuri ajalugu võimaldab käibele tuua palju uusi allikaid, mis seni oli ära põlatud kui ebaolulised (rahvalik kirjasõna ja pildimaterjal, folkloor, kohtumaterjalid jpm). 3. Rahvakultuuri ajaloo abil muutub meie teadmine minevikust märksa täielikumaks ja mitmekülgsemaks; meie ajaloopilt ei ole enam tänapäevaste sotsiaalsete eristuste küüsis. Kuidas tekkis? 1960. aastate populaarkultuuri pealetung Lääne ühiskonnas; kontrakultuuri liikumised; ametlike kultuuriinstitutsioonide ja eliidikultuuri kriitika. Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn. allasurutud või rõhutud klasside ajalugu, uurida ajalugu "altpoolt". Kultuuriantropoloogia ja folkloristika populaarsus ja mõju ajalooteadusele. Ajaloolaste tähelepanu hakkasid pälvima rituaalne käitumine, suuline kultuur, sümbolid, kehalisus, karneval, naer jms. Ajalooteaduse pürgimine "totaalse ajaloo" poole, soov analüüsida kogu
See tingib ka selle olukorra, et Saksa okupatsiooni saabudes osadele tundub see justkui vabanemise/vabastamisena. Selge on see, et Saksa okupatsioon oli samamoodi võõrvõimu tulemine ja kehtestamine omade reeglitega. Loomulikult hakati inimesi taaskod vangi ja koonduslaagrisse saatma, aga mastaap oli tunduvalt väiksem kui 40-41ndal aastal. 1944 tuleb Nõukogude võim tagasi ja Nõukogude võimu kehtestamise juures on üks asi riigiasutuste paikapanek, samas korraldatakse ümber ka kultuuriinstitutsioonide väli. Kõige olulisem muutus on kahtlemata see, et asutatakse uus organisatsioon 1940ndal aastal sellest nimest läheb käibele lühend Glavlit. Sisuliselt oli tegemist tsensuuriametiga, kuid seda püüti varjata. See tsensuuriamet hakkab raamatuid ära keelama. Esimene küsimus selle ametkonna jaoks oli see, et milliseid teoseid võivad inimesed lugeda, mis seni on ilmunud. Hakati koostama keelatud raamatute nimekirju, mis ilmusid avalikult (hiljem muutusid salajaseks)
kehal ja näol, et saada kiireid emotsionaalseid pöördeid õudusest rõõmuni (Graig ja Appia). Avant-garde: Avant-garde: 18801935. 18801935 Eelsalk, militaartermin. Kunstnikud arvasid end olevat kunstilise progressi eelsalk, kes pidi avardama kunsti piire. Liikumisi väga palju ja üldjuhul väikesed, kus üksikud esitasid midagi üksikutele. Koos võideldi keskklassi konventsioonide ja kultuuriinstitutsioonide vastu. Igatseti muutust ühiskonnas ja kultuuris. Muutused pidid olema utoopilised. Enamik liikumistest manifesteeris end, et vastanduda rahvale ja konventsionaalsetele kunstnikele. Alguse said naturalistidega, kellele järgnesid sümbolistid. Mitmed liikumistest kustusid mõne aastaga ja unustati kiiresti, mõned mõjutasid kogu 20. saj kultuuri ja kunsti ja kestsid aastakümneid. Enne 1880 ei eksisteerinud avangardistlikku teatrit. Üksikud vastanduvad kunstnikud ei
annaabi.ee 
