Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kultuuriinimestele" - 7 õppematerjali

Eesti kultuurielu 1930-ndatel
1
docx

Eesti kultuurielu 1930-ndatel

kunstid,ajakirjandus,kehakultuur-vahel. Loovisiksused said võimaluse pühenduda täielikult oma loomingule. Andekamatele teadlastele määratud abirahad võimaldasid neil end välismaal täiendada. Iga aastaseid toetussummasid said ka paljud rahvuskultuuri jaoks olulised asutused,nagu Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Eesti Kultuurkapital võimaldas suurepärast arengut eesti kultuuriinimestele ning aitas kujundada rahvuskultuuri. 2) 1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Ehkki üldine kultuuriareng jätkus,pärssis vaikiv ajastu selle normaalset käiku. Ületamatut vastasseisu võimu ja vaimu vahel siiski ei tekkinud. 3) 1925. aastal Riigikogus vastuvõetud seadus tunnistas rahvusvähemusteks sakslased,venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri.

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Kunstiajaloo valikessee-DADAISM
5
doc

Kunstiajaloo valikessee, DADAISM

Karin Kikkas, 12.C Kunst on surnud! Elagu kunst! ,,Kui on olemas surematu kunst, siis ei saa seda kunstikultuse hävitamise teel tappa" ­ Wieland Herzfelde Kõik sai alguse 20.nda sajandi alguses, kui algas sõda. Neutraalne Sveits ja Zürichis avatud klubi nimega Cabaret Voltaire sai koduks paljudele põgenenud kunstnikele ja kultuuriinimestele. Selle algatas Hugo Ball, kes oli tuntud mitmel alal ­ poeet, draamakirjanik, vasakpoolne poliitik. Klubis toimusid tantsuõhtud, joodi, lauldi ning segati madalat ja kõrget kultuuri omavahel. Kui klubisse ilmus Richard Huelsenbeck, sai klubi juurde agressiivsema noodi, tema tõttu sai alguse Cabaret´i tegevus: irduda maailmast. Klubi liikmete kunstiobjektid ja teod oponeerisid Lääne tsivilisatsioonile, sest Huelsenbeck oli õhutanud inimesi üles sellega, et Saksamaa on selle sõja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Hruštšovi aeg
5
doc

Hruštšovi aeg

Väliskülalistele torkas Stalini ajal samuti silma kohalike tohutu hirm. Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes Stalini ajaga toimus Hrustsovi ajal teatud pingelõdvendus. Kaasa aitas eelkõige Hrustsovi isiklik suhtlemine välisriikide juhtidega. Kultuuripoliitika Hrustsov oli väga väikese haridusega, kuid kahjuks pidas ta end paljudes küsimustes suureks asjatundjaks. Kultuuriküsimustes põrkusid kokku ühelt poolt võim ja teisalt rumalus. Rumal hinnang kõrgelt võimkandjalt võis kultuuriinimestele tekitada väga palju probleeme. Kunstis meeldis Hrustsovile sotsialistlik realism ­ tööinimese kujutamine. Mujal maailmas levisid (40ndatel ­ 60ndatel) uued kunstistiilid. Need Nõukogude Liitu ei jõudnud. Kurikuulus on Hrustsovi konflikt kustnikega Maneezis. Seal olid väljas ka noorte kunstnike tööd, mis olid maalitud uudsetes stiilides. Näiteks sürrealismis ja teistes katsetustes. Hrustsovil tekkis tõsine konflikt kunstnik Neizvestnõiga. Hiljem

Ajalugu → Ajalugu
104 allalaadimist
Hrustsovi aeg
4
doc

Hrustsovi aeg

Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes Stalini ajaga toimus Hruštšovi ajal teatud pingelõdvendus. Kaasa aitas eelkõige Hruštšovi isiklik suhtlemine välisriikide juhtidega. Kultuuripoliitika Hruštšov oli väga väikese haridusega, kuid kahjuks pidas ta end paljudes küsimustes suureks asjatundjaks. Kultuuriküsimustes põrkusid kokku ühelt poolt võim ja teisalt rumalus. Rumal hinnang kõrgelt võimkandjalt võis kultuuriinimestele tekitada väga palju probleeme. Kunstis meeldis Hruštšovile sotsialistlik realism – tööinimese kujutamine. Mujal maailmas levisid (40ndatel – 60ndatel) uued kunstistiilid. Need Nõukogude Liitu ei jõudnud. Kurikuulus on Hruštšovi konflikt kustnikega Maneežis. Seal olid väljas ka noorte kunstnike tööd, mis olid maalitud uudsetes stiilides. Näiteks sürrealismis ja teistes katsetustes. Hruštšovil tekkis tõsine konflikt kunstnik Neizvestnõiga. Hiljem

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Kordamisküsimuste vastused
7
doc

Kordamisküsimuste vastused

teaduskraad ning varasem teadustöö kogemus. Juhtivteadur ­ oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kes juhib teadus- ja arendusasutuses oma eriala uuringuid ja juhendab doktorante. On dok kraad. 25. Teadlaste aunimetused (audoktor, akadeemik) ­ kuidas aunimetus saadakse, kes omistab tiitli. Audoktori nimetus omistatakse eriti suurte saavutustega teadlastele või kultuuriinimestele. Tiitli annab välja ülikooli nõukogu. Arvesse võetakse kandidaadi panust ülikooli arengusse. Akadeemikuks nim. teadlane, kellel on suured teened teaduses või muudel ühiskonnaelu aladel. Isik valitakse akadeemikuks ühe või teise teadusakadeemia üldkogu poolt.

Muu → Teadustöö alused
235 allalaadimist
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

Makedoonia ( + Kreeka) · Ülejäänud väikesed kuningriigid olid Väike-Aasias · Ka Seleukos I oli suur ehitaja · Valitses üle 40 aasta ning on rajanud sadakond linna (Süüria teine pealinn Seleukeia jt) · Hellenismiajastu suurim linn oli Aleksandria · Aleksandria tuntuimad ehitised olid Museion ja Pharose tuletorn · Museion oli ehitistekompleks, mis oli määratud tuntud teadlastele ja kultuuriinimestele · Seal asus ka muusade tempel, millest on tulnud selle nimi · Muusad ­ kunstide ja teaduste kaitsejumalannad · Museioni keskuseks oli suur raamatukogu, mis hävis 7. saj pKr · See oli antiikaja suurim raamatukogu, u. 700 000 papüürusrulli · Museionis asusid ka observatoorium, botaanikaaed, loomaaed ja teadlaste eluruumid · Egiptuse kuningad võimaldasid kuulsatele teadlastele seal tasuta ülalpidamise

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
583 allalaadimist
Uurimustöö alused
84
doc

Uurimustöö alused

Vanemteadur on kõrge kvalifikatsiooniga teadlane, kes täidab töörühmas professori teadusala asetäitja funktsiooni või realiseerib iseseisvat uurimisprojekti. Kvalifikatsiooninõuded ühtivad dotsendile esitatavatega. Teadur on professori, dotsendi või vanemteaduri juhtimisel töötav uurimisrühma liige, kes iseseisvalt uurimisülesannet ei täida. Aunimetused Akadeemilise tava kohaselt omistavad ülikoolid audoktori nimetuse eriti suurte saavutustega teadlastele või kultuuriinimestele. Audoktori tiitli omistab ülikooli nõukogu. 9 Väga kõrgelt kodeeritud tunnustuseks on kuulumine teaduste Akadeemia liikmeskonda akadeemikuna. Akadeemikud valib teaduste Akadeemia üldkogu kõige silmapaistvamate teadlaste hulgast. 1.3 Teaduslik tunnetus Maailma tunnetuse kindlustavad kolm teed: - kaemuslik - empiiriline - teaduslik

Kategooriata → Uurimistöö alused ja...
1072 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun