Postmodernismi mõiste on laiahaardeline, laialivalguv, ebastabiilne. Võiks öelda, et "postmodernism" on termin, mis käib kõige kohta. Järelikult pole ühest vastust küsimusele, mis on postmodernism, millised on tema täpsed ajalised piirid ja kindlad tunnused. Seeparast ongi postmodernismist selgepiirilist kasitlust luua keeruline. Mõistet ,,postmodernism" kasutatakse eelkõige kahes tähenduses: Postmodernism kui postmodernistlik ajastu- kultuuriepohh, mis algas pärast modernismi(1960.- 70. Aastatel) ja mille lõppu pole paljude teoreetikute arvates ette näha. Postmodernism kui postmodernistlik kirjandus, kunst jne- kirjandusvoolu nimetus( nagu ka näiteks romantism, ekspressionism), termin, mis osutab teostele, millel on postmodernistlikud tunnused. Kuigi nende tunnuste suhtes valitsevad märgatavad erimeelsused, on siiski mõned esileküündivamad mõisted, mida on alatai postmodernismiga seostatud. Siin on esitatud olulisemad neist: 1
................................................ 8 2 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS Postmodernism postmodernsele ajajärgule vastav suundumus kultuuris: kirjanduses, kunstis, arhitektuuris, filosoofias jne. Väljendab varasemast erinevate vahendite ja meetoditega ümbritsevas maailmas asetleidnud muutusi. Postmodernism on kultuuriepohh, mille algus jääb 1960. aastatesse, haripunkt 1970.- 80. aastatesse ja mis järjest uute tunnuste lisandudes kestab tänase päevani. (Kraavi 2005: 11) Postmodernses maailmas ei ole inimesed enam veendunud, et teadmine on oma olemuselt hea. Viimase sajandi optimism asendub pessimismiga. Usk, et me iga päev ja igal viisil saame paremaks, on kadunud. Esilekerkiva põlvkonna liikmed ei ole enam kindlad inimkonna võimes lahendada maailma suuri probleeme. Nad vaatavad
tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol. Postmodernism (postmodernne)- Selle sõnaga tähistatakse pärast II maailmasõda paljudes eluvaldkondades toimuinud muutisi, mis on mõjutanud inimeste elulaadi, suhet maailmaga ja kultuurilisi harjumusi. postmodernsele ajajärgule vastav suundumus kultuuris: kirjanduses, kunstis, arhitektuuris, filosoofias jne. Kultuuriepohh, mille algus jääb 1960.aastatesse, haripunkt 70-80.aastatesse ja mis järjest uute tunnuste lisandudes kestab tänapäevani.Tänapäeva kultuur on ristand teiste, erinevate maade kultuuridest. Postmodernses maailmas on hirm võõraste kultuuride ees asendunud huviga nende vastu. Kuigi postmodernistlikult erinevuste kultuuril on palju positiivseid küljgi:maailm muutub avatumaks, dialoog teise kultuuriga avardab ja harib meie arusaamasid tegelikkusest, süveneb
Inglismaal on arengud järkjärgulised ja tasasemad. Romantismi ideed kandusid laiemalt kui kirjandus üksi - romantism läks ka spekulatiivse filosoofia, esteetika eetika sfääri - hakkasid kehtima romantilised mõõdupuud. Romantismi tuleb hinnata kui tervet kultuuriepohhi. Dickensi puhul on tuntav sentimentaalse laadiga realism, ka grotesk on romantismi pärand. Romantismi dateering, kuni 1830. aastateni?. Romantism kultuuriepohh, mille on mõjutused ka hilisemasse aega - industriaalajastu üks põhisuundi. Romantismi lõplik määratlemine on väga keeruline, tegemist ju subjektsete autoritega. Eri maadel on romantism eri aegadel, nt Eesti romantism. Kunst peab ennast manifesteerima lugejale ja kriitikule, et end õigustada. Tegelikult inglise romantismi läbilöögi teostas 1812 Byron oma kahe kantoga. Samal ajal Scott andis välja
Kirjanduses kasutatakse loodusekirjeldust. Loodus ei sümboliseeri enam luuletaja hingelisi elamusi ega anna tunnistust jumala headusest, vaid võlub kirjanikku oma reaalse iluga. Kirjandusteoste peamiseks kultusobjektiks saab inimene kogu oma elulises liikumises ja muutuvuses. Pöördutakse realismi poole: eemaldutakse keskaegse kirjanduse allegoorilisusest. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ja Chaucer Renessanss (renaissance ehk taassünd) on kultuuriepohh üleminekul keskajast uusaega, algas 14. saj lõpul Põ-Itaalia linnriikides, kust levis Lä- ja Kesk-Euroopasse. Kestis 16.saj lõpuni. Avaldus kultuurilise murranguna, millele olid iseloomulikud humanism ja huvi antiigi vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega. Antiikkultuuri väärtusi aitasid tundma õppida türklaste vallutuste eest läände põgenenud kreeka humanitaarteadlased
(sidestuvalt) ning häälikukorduste ja kombinatsioonide eesmärk on tunnetada keeles peituvaid mõtete väljendamise võimalusi. Alliksaare luuletused sisaldavad filosoofilisi hoovusi, mida on seni vähe selgitatud. Tema luuleilm on mõttetihe ning mitmetähenduslik, säilitades sõnade kõlavuse. 7. PILET RENESSANSI MÕISTE, DANTE ELU JA LOOMING , ÜLEVAADE ,,JUMALIKUST KOMÖÖDIAST " M. UNDERI ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Renessanss (pr renaissance e 'taassünd') on kultuuriepohh üleminekul keskajast uusaega, algas 14. saj lõpul Põhja-Itaalia linnriikides, kust levis teistesse Lääne- ja Kesk-Euroopa maadesse, ning kestis 16. saj lõpuni. Avaldus kultuurilise murranguna, millele oli iseloomulik humanism ja huvi antiikkultuuri vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega. Antiikkultuuri väärtusi aitasid tundma õppida türklaste vallutuste eest lääände põgenenud kreeka humanitaarteadlased.
annaabi.ee 
