· L. H. Morgan jagab Tylori seisukohti. Seisukoht, et tsivilisatsioon mõjub tihti põlisrahvaile hukatuslikult. Peab progressi ühiskonna positiivseis seisundiks, mis surub nõrgemad kultuurid alla ja täidab moraalsed tühimikud. Sotsiaalse darvinismi idee: idee alles jäävad tugevamad rahvad, kes suudavad tsivilisatsiooniga kohaneda. Difusionism Difusionism väidab, et kultuurid on erinevad, kuna ühsikonnad laenavad teistelt kultuurielemente need levivad ühest piirkonnast teise, selle tulemusena kultuurid muutuvad. Laenuidee pärineb antiigist. Igal kultuurielemendil on oma algkodu, kust see on levinud ja iga kultuurielement saab tekkida ainult 1x! Difusionistlikud koolkonnad: · Briti koolkond (Smith, Perry, Rivers) kõik on tekkinud muistses Egiptuses / Babüloonias / Hiinas, kust kultuurielemendid on tasapisi üle maailma levinud (üsna etnotsentristlik hoiak).
praegusel hetkel andmed, mis seda ümber lükkaksid. Ekspansioonieelsel perioodil allusid inkad Colla valitsejaile või vähemalt sõltusid neist tugevalt. Nad võisid kuuluda nende hõimude hulka, kes hävitasid Tiahuanaco kultuuri. Samas ei ole nad keeleliselt seal (Titicaca järve ümbruses) elanud (ja ka praegu elavate) aimaraade lähedased sugulased. Hiljem, ekspansiooniperioodil (1400...1533), võtsid nad üle palju kultuurielemente vallutatud aladelt, Colla, aga eriti Chimu riigilt. Isegi oma keele (ketua) võtsid inkad üle teiselt hõimult. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et inkad olid oma vallutuste algul madalamal arengutasemel, kui nende poolt vallutatud piirkonnad (Colla, Chimu). Oma maailmanägemuse (religiooni) poolest sarnanevad nad Tiahuancole, st. sarnaselt tiauanakolastele, austasid inkad jumalusena Päikest (Apu Inti, Inti), samas austasid nad ka tiauanakolastelt üle võetud loojat Uiracochat
lihtrahvast. Oma ühiskonna raamides alternatiivi uurimine: eliit uurib talurahvast. Motivatsiooniks rahvuse põhjendamine. Rahvusriigi tekkimise protsess oli toimumas või toimunud. Uuritakse lihtrahva kultuuri, et tõestada, ka meil on kultuur. Etnograafia: kõige eelneva sünonüüm. Eestis, (kuni 90ndateni) vanem termin, etnoloogia kohta. Etnoloogial ning etnograafial on aga peen mõistevahe. Etnograafia on mõeldud pidem kirjeldamisena: kirjeldatakse kultuurielemente, rahvaid. Etnoloogias on olulised aga võrdlemise aspektid, mõtestamine. Folkloristika: rahvaliku esteetika uurimine. Folkloristika on rohkem tekstikeskne, aga pole selget piiri folkoristika ja eelnimetatud teaduste vahel. Tänapäeval on uuritavad valdkonnad laienenud, huvigrupid on suurenenud. Selle mõtte, et teatud osas on kõik inimesed maailmas võrdsed, käis esimesena välja Adolf Bastian, kes ütles, et kõigil rahvastel on ajalugu. Tänapäeval nimetatakse seda
rahvastel on ajalugu. Et mõned rahvad on ilma ajaloota. Tglt on kõigil ajalugu ja kultuur. Printsiip: inimkonna ühtsuse printsiip. See põhjendab seda, miks peaks ühe distsipliini raames uurida kogu maailma rahvaid. Psüühiline ühtsus(ehk biopsühholoogiline võrdsus). Sisu: indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, aga Inimpopulatsioonidel on võrdne võime kultuuri luua. Kõigil inimgruppidel on võime kultuuri luua. Kas on olemas ka selliseid kultuurielemente, mida võib leida kõigi rahvaste juures? Ehk siis bioloogilised ja kultuurilised universaaliad. Neid on üsna vähe nt inimene kui loomaliik, mis eristab meid teistest liikidest. Veel nt tavad nagu endogaamia ja eksogaamia. Need on olemas kõigis maailma ühiskondades. Endogaamia on kogum tavasid, mis määratleb selle, millise grupi sees peab inimene abielluma. Eksogaamia tavad on sellised, mis määratlevad, millises grupist väljapoolt peab inimene abielupartneri valima
Vanuseareaali hüpotees: on mingi keskus, kus on mingi keskus, kus kultuuri elementide kimp hakkab ringikujuliselt arenema, eemale sellest keskkonnast. Kui tuvastame selle kimbu, siis saab tuvastada mingi kultuuri arengu algpaiga. Kui esineb mingit nähtust vähem on uuem, kui rohkem on uuem.). Idee: kultuurielemendid arenevad ja levivad teatud kimpudena, nii kujunevadki kultuuriareaalid kultuur on sarnane, on palju sarnaseid kultuurielemente. Erinevus kultuuriringide ja kultuuriareaalide vahel: kultuuriringid olid hästi suured; kultuuriareaale võib maailmas olla hästi palju. Ei tehta tohutuid üldistusi. Maailm on täis mikrokultuuriareaale. Ameerika koolkond erinevalt Saksa-Austria koolkondadest tegid välitöid, dokumenteerisid ise kõike. Neil oli lokaalsem fookus, eluline kompetents. Saksa- Austria koolkond tegeles ainult suurte küsimustega - kaudselt, muusemikogude põhjal
Elementaarmõtted moodustasid inimkonna psüühilise ühtsuse (hiljem kultuuriuniversaalid) Inimene on psüühhiliselt ühtne. Samad mentaalsed protsessid. Rahvamõtted mõtted, kultuuri aspektid, mis on paiguti erinevad (sõltuvalt keskkonnatingimustest jmt) Inimkonna psüühiline ühtsus - Kultuuride päritolu on sama ning kultuuride vahel on tugevad ajaloolised seosed. Eristas inimkonna psüüpilises ühtsuses elementaarvõtteid ja rahvamõtteid. Ühiskonnad laenavad teistelt kultuurielemente, mille tõttu kultuurid muutuvad. Henry Maine (1822-1888) Shoti jurist ja ajaloolane, kaasaegse õigussotsioloogia (ka õigusantropoloogia) rajaja Ancient Law (1861) - Demonstreeris, kuidas muutused seadusandluses peegeldavad laiemaid sotsiaalseid muutusi Perekonna evolutsioon Maine'i järgi - kõik muistsed ühiskonnad olid üles ehitatud kas reaalsete või fiktiivsete sugulussidemete alusel, mille põhjal moodustati väiksematest suuremaid poliitilisi üksusi
annaabi.ee 
