Hiinlane ei tee midagi valesti, nende kultuuriruum nõuab tagasihoidlikkust ja alandlikkust, ent hea kasvatusega eurooplane teab, et avalikus kohas kritiseerimine on ebaviisakas. Mida peab tõlk tegema ja mida tõlgitavale tekstile lisama?) Ka intonatsiooni, hääletooni, silmsidet, pause ja muud mitteverbaalset suhtlemist tõlgendatakse erinevates kultuuriruumides erinevalt. On täheldatud, et kultuuridevahelistest erinevustest teadlikud vestluspartnerid teevad oma käitumises korrektuure, et partneriga paremini kohanduda näiteks räägivad Jaapani ärimehed Kanadas läbirääkimistel konkreetsemalt ja kindlas kõneviisis, samas situatsioonis kodus Jaapanis aga sealse kultuuriruumi nõuetele vastavalt tingivas kõneviisis ja vähem konkreetselt. Väärib märkimist ka tõsiasi, et osades kultuuriruumides toimub enese kohandamist partneriga rohkem kui teistes. Stereotüübid või raamistikud?
kõikide impeeriumite aegadest. Tänaseks päevaks on poliitiline ja kultuuriline situatsioon muutunud ning kultuurikonfliktide iseloom teisenenud. Tänased probleemid puudutavad pigem sallimatust, mis tuleneb kultuuride kõrvuti eksisteerimisest ning võib võtta rahvusvahelise terrorismi mõõtmed, separatismi ning erinevaid etnilisi konflikte. 7.1 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU http://www.koda.ee http://www.epl.ee/news/arvamus/ants-juske-kultuuridevahelistest-erinevustest.d?id=51111779 Lewis, R. D. (2007). Kultuuridevahelised erinevused. Tallinn: TEA. Rannut, Ü. (2010). Uusimmigrantide kohanemine Eestis. I osa Kultuuriteadlikkus. http://www.integrationresearch.net/uploads/1/3/0/7/1307353/raamat_-_kult_kom. pdf. (18.11.2010) Lewis, R. D. (2007). Kultuuridevahelised erinevused. Tallinn: TEA
-itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,kultuurikandja", siis võikski öelda, et kultuur on midagi, mida selle esindaja kujuteldava pagasina justkui endaga kaasas kannab KÜSIMUS: Väljaspool antropoloogiat võrdsustatakse kultuur sageli rahvuskultuuriga (nt raamatud kultuuridevahelistest erinevustest). Kui paljud teist defineerisid kultuuri kui rahvuskultuuri? Miks? Rahvuskultuur kui abstraktsioon (rahvus-etniline grupp, riik- linn/küla/maakond). Wikipedia (www.wikipedia.org): Kultuur viitab üldiselt inimtegevuse mustritele ja sümbolilistele struktuuridele, mis annavad sellele tegevusele tähenduse. Erinevad mõiste ,,kultuur" definitsioonid peegeldavad erinevaid teoreetilise mõistmise viise või inimtegevuse hindamise erinevaid kriteeriume
teistest paremaks. Inimesele pole loomulik olla kultuurirelativistlik. emic: keskendub inimeste endi seletustele ja tähenduskategooriatele, uurib kultuuri seestpoolt. Uurija pole kunagi targem kui uuritavad. Lähtutakse uuritavate enda maailmatunnetusest, viisidest, kuidas asju seletada. Lähtumine kohalikust diskursusest. Võimaldab paremini kohalikku ühiskonda mõista. etic: üldiste tähenduskategooriate rõhutamine, kultuuridevahelistest tähenduskategooriatest lähtumine, pigem väline. Võimaldab paremini läbi viia kultuuridevahelisi võrdlusi. Kumbagi strateegiat pole aga võimalik täielikult rakendada. Pole võimalik omandada uuritava ühiskonna elutunnetust (emic), ent pole võimalik ka üldse mitte arvesse võtta kohalikku eripära (etic). Tavaliselt on lähenemised kahe sümbioos. võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus: mõisted osutavad samale asjale,
itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud nö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,kultuurikandja", siis võikski öelda, et kultuur on midagi, mida selle esindaja kujuteldava pagasina justkui endaga kaasas kannab KÜSIMUS: Väljaspool atropoloogiat võrdsustatakse kultuur sageli rahvuskultuuriga. (nt raamatud kultuuridevahelistest erinevustest). Kui paljud teist defineerisid kultuuri kui rahvuskultuuri? Miks? Rahvuskultuur kui abstraktsioon (rahvus-etniline grupp, riiklinn/ küla/maakond). Wikipedia (www.wikipedia.org): Kultuur viitab üldiselt inimtegevuse mustritele ja sümbolilistele struktuuridele, mis annavad sellele tegevusele tähenduse. Erinevad mõiste ,,kultuur" definitsioonid peegeldavad erinevaid teoreetilise mõistmise viise või inimtegevuse hindamise erinevaid kriteeriume. Teatud konteksides tähistab
Lähtudes Freudi vaadetest, ei õnnestunud neil leida igas kultuuris üht, domineerivat isiksuse tüüpi. Viimastel aastatel on kultuuri ja isiksuse seoste otsimise idee taas populaarsust omandamas. Inglise keele alusel loodud isiksuse küsimustikke on kohandatud teistesse keeltesse ja kultuuridesse, kus on samuti leitud isiksuse viie faktori olemasolu sellesama adapteeritud "Big Five" küsimustiku alusel. Samas siin pole alust rääkida kultuuridevahelistest erinevustest (vähemalt seniste andmete alusel). Ent kontrollkeskme ja eneseseire osas on erinevused leitud. Lääne kultuuri esindajate valimid on enam sisemise kontrollkeskmega kui aasia kultuuridest pärit valimid. Tööstuslikest maadest pärit inimesed on seesmisema kontrollkeskmega kui arengumaade inimesed. USA ja Austraalia inimestel on leitud tugevam eneseseire kui Taivanil, Hong Kongis, Koreas ja Jaapanis.