normide ja väärtuste domineerimist ühiskonnas. 5.Miks tekib erinevate kultuuride vahel konflikte? Too näiteid. Kuna kultuuride vahel on sagedane kontakt, siis sellest tekivad ka konfliktid, kuna üks kultuur võib tunda end teisest kultuurist ohustatuna, sest tekib kartus ja hirm oma kultuuri säilimise pärast. Kultuurides on erinevusi maailmavaadetes ja traditsioonides, mis ei pruugi teiste kultuuridega kokku sobida. Üheks näiteks kultuuridevahelisest mittemõistmisest on rassism ehk diskrimineerimine nahavärvuse tõttu. Tuleb teadvustada sedagi, et kultuurilisi erinevusi võib kas teadlikult või mitteteadlikult konfliktide ettekäändeks tuua. Kultuuriliste konfliktide põhjuste ja lahenduste analüüsijate seas on levinud arusaam, et konfliktide tekkepõhjuseks on sageli sarnasuste asemel liialt erinevustele keskendumine. Kultuurid on pidevas muutumises ning seetõttu on keeruline mõista, miks ja mille alusel neid järjekindlalt
Igapäevaelus tähendab see erinevast rahvusest ja kodakondsusega noorte ühiseid ettevõtmisi, mille käigus õpitakse tundma erinevusi kultuuride vahel ja mõistma üksteist sellest lähtuvalt. Arendades sallivust erineva kultuuritausta ja kodakondsusega noorte seas, tekib nende vahel tugev sotsiaalne võrgustik, mis loob head eeldused täisväärtusliku kodanikuna anda oma panus ühiskondliku elu arendamisse (http://www.meis.ee/artiklid?news_id=328). Enne, kui saame hakata rääkima kultuuridevahelisest õppimisest, tuleks põgusalt peatuda kultuuril. Tehes selgeks, mis on kultuur? Kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust. Keeleõppe juurde kuulub sageli vastava maa kultuuri põgus tutvustamine: õpitakse tundma kirjanikke ja loetakse nende teoseid, uuritakse arhitektuuri ja kunstiväärtusi, räägitakse rahvakommetest jne. Kindlasti on see vajalik inimese silmaringi
suhtumist aega. Kriitiline juhtum kultuuridevahelises kommunikatsioonis Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015 Sain oma tööd kirjutades inspiratsiooni Hille Pajupuu käsiraamatust "Kuidas kohaneda võõras kultuuris," mis on väga põnev ja kasulik lugemine kõigile, sest tänu sellele raamatule mõtlen kultuuridevahelisest suhtlusest veidi teistmoodi ja püüan rohkem mõista neid, kelle kultuuris toimuvad mingid asjad teistmoodi, kui mina olen harjunud. Kasutatud kirjandus: Pajupuu, H. 2001. Kuidas kohaneda võõras kultuuris?. Tallinn: TEA Kirjastus.
kehtivate normide ja väärtustega), subkultuur (omab eripära ning pole samas vastuolus ühiskonna normidega) Kultuuriuniversaalid- iga kultuur on sõltuv inimlikust piirangutest ja inimese võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu probleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris. Sotsiaalsed institutsioonid- ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuurid Akulturatsioon (Berry, Kalin, Tayloe 1977)- kultuurilise muutuse protsess, mis tuleneb kultuuridevahelisest pidevast ja vahetust kontaktist. Vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva ühiskonna poolt. Assimilatsioon- osaline ja täielik sulandumine domineerivasse kultuuri. Sisenemine domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu. Amalgeerumine- e kokkusulamine on protsess, kus grupid ja rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuuri või rassi
Kokkuvõttes teame isegi päris palju: · muusika rütmist, mis peegeldub kreeka värsi meetrumis · muusikalisest süsteemist, milline ettekujutus oli heliredelitest, tänu imekombel säilinud kreeka muusikateoreetikute töödele · instrumentidest, võime järeldada palju säilinud instrumentide osadest, vaasi- ning seinamaalingutel kujutatust, kirjalikest ülestähendustest ning kultuuridevahelisest võrdlusest. Üle 30 meloodia on säilinud tänapäevani läbi aja. Mõned läbi keskaegse traditsiooni. Viis näidist on säilinud kivisse raiutuna. Ülejäänud on säilinud papüürosel 7 http://www.greeka.com/greece-music.htm 8 http://en.wikipedia.org/wiki/Prehistoric_music 6 Kristel Lepik
Pahupidise kultuurišoki positiivne külg väljendub selles, et ilmselt oled välismaal midagi õppinud ega ole jäänud ükskõikseks. Õppealane liikuvus, sotsiaalne kaasatus ja mitteformaalne haridus: mõistete mõistmine Maurice Devlin, Søren Kristensen, Ewa Krzaklewska and Magda Nico „Õppealane liikuvus” on füüsiline piiriülene liikuvus, mis on teadlikult korraldatud pedagoogilistel eesmärkidel ja piiratud aja jooksul. Õppealase liikuvuse põhjused ulatuvad siiski kaugemale kultuuridevahelisest teadlikkusest ning seda peetakse ka viisiks, kuidas arendada osalejate isiklikke pädevusi, aktiivset kodakondsust ja tööalast konkurentsivõimet. Õppealane liikuvus, mis tähendab riikidevahelist liikuvust uute teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamiseks, on üks peamisi viise, kuidas noored saavad tulevikus oma tööalast konkurentsivõimet, samuti kultuuridevahelist teadlikkust, isiklikku arengut, loovust ja aktiivset kodakondsust tugevdada
annaabi.ee 
