Kordamisküsimused Kreeka kohta 1. Kreeta kultuuri tunnused: · lossikultuur · linnad losside ümber · sõdu ei peetud · keeruline losside ehitus · lossides olid majapidamisruumid, eluruumid ja kultuseruumid · seintelt on leitud palju pilte naistest ja härgadest 2. Mükeene kultuuri tunnused: · lossikultuur · lossid kindlustatud, paksud lossimüürid · linnad losside ümber puudusid · sõjaline kultuur, Peloponnesese lossid omavahel vaenujalal 3. Tumeda ajajärgu tunnused: · hävines Kreeta-Mükeene kultuuril · losse üles ei ehitatud · kiri unustati · vähenes rahvaarv
tuntakse seda perioodi arheoloogiliste leidude põhjal. Seda sellepärast, et seda kirja ei osata lugeda. Seetõttu ei teata ühtki Kreeta valitsejat, seadusi ega midagi sealsest kirjandusest. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossides endis oli palju erinevaid ruume: luksuslikud vannitoad ja basseinid kanalisatsiooniga, elu- ja kultuseruumid, avarad viljasalved, töökojad. Kõik ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise siseõue. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad lossi majanduskeskusena. Samas võisid lossid olla usukeskused ja kultuspaigad. Kindlasti oli loss aga valitseja elupaik ja seega poliitilise võimu keskus. Lossid olid kindlustamata, mis näitab kreetalaste rahumeelset eluviisi. Naaberrahvastega aga suheldi (egiplastega, eesaasialastega).
kultusekoobastes. Taolistes kohtades on arheoloogid leidnud rikkalikke miniatuurseid ohvriande: kullast kaksikkirveid, sõnnipäid, savi ja marmoriidoleid, pitsatkive. Kuid me ei tea täpselt, kas usuti jumalust ennast viibivat pühades puudes või muutusid puud ainult jumaluse läheduse ja koha pühaduse sümboliks, umbes nagu küpressid praegustel Kreeka kalmistutel. Kreetal ei ole leitud ühtegi jumaluse pilt ega monumentaalkujutist, pole teada ühtegi suurt templit. Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning madu, tuvi ja sõnn kui kultusloomad. Naise eriline seisund Kreeta kultuuris (vrld. Vanas Kreekas oli naistel surmanuhtlusega keelatud viibida olümpiamängudel) · Nn. "Maojumalanna" kujuke Kui uskuda Hesiodost ja teisi antiikkirjanikke, siis oli Minose jumalanna nimi Rhea või Demeter (ka kreeka Demeteri sümboliks on madu). Tema kultus oli ühenduses püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred
Siin võeti pidulikult vastu protsessioon, mis laevadel Niilust mööda kohale sõitis. Abusiri püramiidide väljal on avastatud ka esimene päikesejumala tempel. Selle keskme moodustas obelisk, mis asetses mastabasarnasel alaehitisel. Obeliskid olid ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrin ja neid püstitati jumalate auks. Selle ümber oli õu, piiratud igast küljest käikudega, kus olid kultuseruumid. Obeliski ees oli altar vereohvrite toomiseks. Äärmiselt rikkalik ja mitmekesine on arhitektuur Uues riigis. Egiptus saab tol ajal Idamaade vägevaimaks ja võimsaimaks riigiks, kelle poliitiline mõju ulatub kaugele. Tänu tihedale läbikäimisele teiste maadega rikastub egiptuse kunst uute elementidega, sellega kujuneb välja ka templiarhitektuur. Uue riigi aegsel templil on väliselt äärmiselt range üldilme siin valitseb suurejooneline ja pidulik monotoonsus
küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntakse seda perioodi arheoloogiliste leidude põhjal. Seda sellepärast, et seda kirja ei osata lugeda. Seetõttu ei teata ühtki Kreeta valitsejat, seadusi ega midagi sealsest kirjandusest. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossides endis oli palju erinevaid ruume: luksuslikud vannitoad ja basseinid kanalisatsiooniga, elu- ja kultuseruumid, avarad viljasalved, töökojad. Kõik ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise siseõue. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad lossi majanduskeskusena. Samas võisid lossid olla usukeskused ja kultuspaigad. Kindlasti oli loss aga valitseja elupaik ja seega poliitilise võimu keskus. Lossid olid kindlustamata, mis näitab kreetalaste rahumeelset eluviisi. Naaberrahvastega aga suheldi (egiplastega, eesaasialastega)
oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntakse seda perioodi arheoloogiliste leidude põhjal. Seda sellepärast, et seda kirja ei osata lugeda. Seetõttu ei teata ühtki Kreeta valitsejat, seadusi ega midagi sealsest kirjandusest. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossides endis oli palju erinevaid ruume: luksuslikud vannitoad ja basseinid kanalisatsiooniga, elu- ja kultuseruumid, avarad viljasalved, töökojad. Kõik ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise siseõue. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad lossi majanduskeskusena. Samas võisid lossid olla usukeskused ja kultuspaigad. Kindlasti oli loss aga valitseja elupaik ja seega poliitilise võimu keskus. Lossid olid kindlustamata, mis näitab kreetalaste rahumeelset eluviisi. Naaberrahvastega aga suheldi (egiplastega,
kaksikkirveid, sõnnipäid, savi- ja marmoriidoleid, pitsatkive. Kuid me ei tea täpselt, kas usuti jumalust ennast viibivat pühades puudes või muutusid puud ainult jumaluse läheduse ja koha pühaduse sümboliks, umbes nagu küpressid praegustel Kreeka kalmistutel. Kreetal ei ole leitud ühtegi jumaluse pilt- ega monumentaalkujutist, pole teada ühtegi suurt templit. 4 Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning madu, tuvi ja sõnn kui kultusloomad. Naise eriline seisund Kreeta kultuuris (vrld. Vanas Kreekas oli naistel surmanuhtlusega keelatud viibida olümpiamängudel). 1.2. Legendid Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas
Leiud kuuluvad pronksiaega. inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud Mis oli teada: kuningas Minos (Zeusi ja Europe poeg) abiellub Heliose tütre Pasifega, kokku seitse last, viimane laps karistuseks sõnniga - sünnib Minotaurus. Templid puuduvad, on väiksed kultuseruumid, kust leitud väikeseid kujukesi. Merendus ja põllundus on alad; mõlemate tingimusteks on tugev keskvõim Leitud palju väikseid pajanssplaadikesi, mis kujutavad majade fassaade; puittaladega kuni 3-korruselised majad Peakate turbanilaadne osa riituseriietusest KUJUTAV KUNST: Lossiseinad kaunistatud seinamaalidega, värvidest esinevad: helesinine, must,
annaabi.ee 
