2.SUHTELISELT PAINDUV KEHA aitab edasi liikuda 3.UIMED sabauimega lisab kala hoogu, selja-, kõhu- ja rinnauimed aitavad tasakaalu säilitamiseks ning liikumissuuna reguleerimiseks. 4.UJUPÕIS aitab liikuda üles- ja alla. VIDEO KOIKALADE UJUMISEST: http://www.youtube.com/watch?v=SBVgKSJPM7Q Latikas 6. Kuidas kahepaiksed vees liiguvad? · Konnade pikkade varvaste vahel on ujunahad. · Edasi liiguvad nad tagajalgadega vett tõugates. · Kullestel jäsemeid pole, nemad liiguvad vees sarnaselt kaladele, sabaga hoogu andes. · Ka vesilikud liiguvad peamiselt sabaga liigutades, jäsemeid kasutavad nad haaramiseks. VIDEO KONNADE UJUMISEST: http://www.youtube.com/watch?v=aGuonxvHrro&NR=1&feature=endscreen Konnade kohastumused eluks vees SILMAD JA NINAAVA ÜHEL TASAPINNAL UJULESTAD TUGEVAD TAGAJÄSEME
seetõttu, et muutunud on traditsiooniline maakasutus ja niidud ning väikesed madalad veekogud on kinni kasvanud. Kõre asustab vaid Eesti läänerannikut ning rohekärnkonna võib leida ainult Kagu-Eestis Peipsi ääres. Praegu on mõlemad liigid muutunud üliharuldaseks: eelkõige sobivate elupaikade kinnikasvamise ja sigimisveekogude hävimise tõttu.. Kärnkonnad on paksu näärmelise naha ja jässaka kehaehitusega. Hambaid neil pole ning ees- ja tagajäsemed on peaaegu ühepikkused. Kullestel ja täiskasvanud isenditel mürginäärmed. võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värv võib varieeruda rohelisest tumepruunini
_______________________. Rohukonna on tagajäsemete varvaste vahel _______________ need võimaldavad neil vees kiiresti ujuda. Rohukonn hingab maismaal ________________ ja vees ____________________. Haistmiseks ja toidu haaramiseks kasutavad nad __________________________. Rohukonnad koevad ____________________ vette. Munadest arenevad neil ___________________, kes on pisut _______________________moodi ja hingavad __________________. Hiljem arenevad kullestel ________________ning _________________ kaob ära. Arutle! · Rohukonn on kahepaikne. Kuidas on kahepaiksed oma nime saanud? · Kuidas hingab rohukonn? · Milline on rohukonna välimus? · Millest toitub rohukonn? · Mis võimaldab rohukonnal kiiresti ujuda? · Kus talvitub rohukonn? · Kes on rohukonna looduslikud vaenlased?
sarnanedes kord ühele, kord teisele vanemliigile (tiigi- ja järvekonnale). Täpsemaks määramiseks peaks kasutama keha ja jalgade pikkuse suhtarve. Rohelistele konnadele on iseloomulik veeline eluviis. Isastel on välised kõlapõied. Koevad hilisemal ajal (mai lõpp-juuni), häälitsevad valjult. Värvus varieerub – rohekad, pruunikad, võivad esineda triibud, laigud ja täpid. Tiigikonna isastel esineb pulmarüü, nad muutuvad laimiroheliseks. Roheliste konnade kudu on klombikujuline, kullestel on silmade ümbruses heledad laigud - ´ prillid´. Eesti roomajate liiginimekiri: Arusisalik (Lacerta/Zootoca vivipara) Kivisisalik (Lacerta agilis) Vaskuss (Anguis fragilis) Nastik (Natrix natrix) Rästik (Vipera berus) Sisalikud Eestis leidub kolme liiki sisalikke. Nendest vaskuss on jalutu ning ülejäänud kaks liiki jalgadega sisalikud. Sisalike sigimine võib ka välimuselt sarnastel liikidel olla erinev ning mõjutada elupaigavalikut. Arusisalik:
Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eesti elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad. Välimus Sabakonnalised on sisalikulaadse kehakujuga, päriskonnaliste keha on lamendunud. Enamikul neil on täiskasvanutena kaks paari jalgu, mida nad liikumisel erineval määral ka kasutavad. Vees elavatel vastsetel - kullestel - jalad esialgu puuduvad. Kahepaiksete nahk on õhuke ja paljas, kuid näärmeterikas. Vees elavatel liikidel on nahk ühtlaselt limaga kaetud. Troopiliste alade kahepaiksed on tihti väga erksavärvilised, meil levinud liigid on aga enamasti silmatorkamatu varjevärvusega. Sabakonnalistest on suurim hiidsalamander (kuni 30 kg), päriskonnalistest Aafrikas elav koljatkonn (kuni 3,5 kg). Väikseim kahepaikne on Kuubas elav 1,2 cm pikkune konn. Kus kahepaiksed elavad?
vahelmisest mesodermist paarilised pronefrilised juhad (kasvavad kloaagi poole), mis indutseerivad ümbritsevat mesenhüümi arenema eelneerudeks ehk pronefrosteks (pronefrilised torukesed) Imetajatel on pronefros lühiajaline ja mittefunktsionaalne, taandareneb kiiresti (inimesel asendatakse 3.5 arengunädalal mesonefrosega); funktsionaalne neer pihklastel ja silmudel (täiskasvanuna) ning luukalade embrüotes ja amfiibide kullestel (asendatakse mesonefrosega) Pronefrilised torukesed ja pronefrilise juha eesmine (anterioorne) osa degenereeruvad, tagumine (posterioorne) osa säilib, sellest moodustub nefriline ehk Wolffi juha (erituselundkonna keskne komponent) II etapp: Keskmine osa pronefrilisest juhast indutseerib ümbritseva mesenhüümi arenema järgmiseks neeruks – keskneeruks ehk mesonefroseks (inimesel moodustub ca 30 mesonefrilist torukest, 25 p.)
Jooniselt 3.10 nähtub, kuidas erinevate loomaliikide erinev sigimiskäitumine määrab selle, millist markeritüüpi neil tasub eelistada. Rohukonnade emasloomad koevad oma kudu kõik ühiselt ühtekokku (ilmselt kaitseks külma eest), st erinevate isendite järglased veedavad lootestaadiumi ühes ja samas keskkonnas. Keskkonnast omandatud markeritele pole neil järelikult mõtet sugulaste äratundmist rajada. Seepärast on selle liigi kullestel tähtsal kohal geneetilised markerid (Cornell jt 1989). Seevastu kärnkonnad koevad oma kudunööri igaüks eraldi, mistõttu sellel liigil on sugulaste tundmise juures tähtsal kohal ka keskkonnast (näiteks munarakke ümbritseva zelee koostisest) omandatud markerid. Etalonid W.D. Hamilton pakkus esimesena välja idee, mille kohaselt sugulaste äratundmise etalonid võivad olla geneetilise päritoluga. Selle idee kohaselt esinevad nn "äratundmise geenid", mis
Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eestis elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad. Sabakonnalised on sisalikulaadse kehakujuga, päriskonnaliste keha on lamendunud. Enamikul neil on täiskasvanutena kaks paari jalgu, mida nad liikumisel erineval määral ka kasutavad. Vees elavatel vastsetel - kullestel - jalad esialgu puuduvad. Kahepaiksete nahk on õhuke ja paljas, kuid näärmeterikas. Vees elavatel liikidel on nahk ühtlaselt limaga kaetud. Troopiliste alade kahepaiksed on tihti väga erksavärvilised, meil levinud liigid on aga enamasti silmatorkamatu varjevärvusega. Sabakonnalistest on suurim hiidsalamander (kuni 30 kg), päriskonnalistest Aafrikas elav koljatkonn (kuni 3,5 kg). Väikseim kahepaikne on Kuubas elav 1,2 cm pikkune konn.
annaabi.ee 
