aprill 1446 Firenze) oli Itaalia renessansi esimene suur Firenze arhitekt. Tema kõige kuulsamad tööd asuvad Firenzes. Tema meistriteos on Firenze kõrge Santa Maria del Fiore toomkiriku (Duomo) kõrge kaheksatahuline roideline kuppel (valmis 1434), esimene märkimisväärne kuppel Itaalias antiikajast saadik. asuvad Firenzes. Filippo Brunelleschi Brunelleschi õppis tüüpilises Firenze töökojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli 1401. aastast kullasseppade tsunfti liige. Võistluses toomkiriku juures oleva Firenze baptisteeriumi teise ustekomplekti kaunistamiseks jäi ta napilt alla Lorenzo Ghibertile, kes valmistas kuulsate "Paradiisi väravate" pronksreljeefid. (Nad said võrdsed tulemused, kuid tellimus anti Ghibertile). See võistlus tegi ta tuntuks. Skulptuur Brunelleschist vaatamas Santa Maria del Fiore kupplit Santa Maria Del Fiore Santa Maria del Fiore katedraal ,
21. mai 1471 Nürnberg 6. aprill 1528 Nürnberg saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister Suhtles palju ka Itaalia kunsti suurkujudega, sh Raphael, Giovanni Bellini ja Leonardo da Vinci. (käis Itaalias 1494 ja 1505) 23-aastaselt, 7. juulil 1494 abiellus Agnes Freyga. Sellest abielust ei sündinud lapsi. Mitmeid aastaid kannatas Dürer palaviku ja minestushoogude käes, tal kahtlustati malaariat. Õppis algselt kullassepaks, kui otsustas hiljem minna Michael Wolgemuti õpipoisiks. Vend Hans oli samuti kunstnik (peres 14-18 last) Looming Ta on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget (näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sh autoportreed). Tema portreed on tugevate joontega, neil on uudishimulikud, ebaproportsionaalsed näod,
Empoorkirikus olev rõdu, kuulajatele koorile või orelile. Fassaadhoone esinduslikumväliskülg. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Raamatukogud, raekojad, kaubahoovid, haglad, losselamudkõiges püüti näidata linnakodanike jõukust ja väärikust. Linna keskusi hakati kujundama plaanipäraselt, rajati parke ja väljakuid. Tähtsaim linn oli Firenze, kus toetuti antiikajast säilinud ehitistele. Filippo BRUNELLESCHI (14/15. saj) Õppis kullassepaks, kuid töötas ka ehitaja ja kunsti teoreetikuna. 1419. alustati tema kava järgi Firence toomkirikule 8 tahulise kupli ehitamist, mis sai eeskujuks kõigile renessansi arhitektidele. Esimene läbinisti renesansslik hoone oli tema Firence leidlaste kodu/ orbude kodu/ leitud laste kodu, mille fassaad koosneb antiiksetele sammastele toetuvast kaaristust (arkaad) Pazzi kabel (Santa Croce kiriku õuel). Nii sees, kui väljas palju antiikseid vorme. Fassaadil kasutati antiikse
moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas peapiiskopi münditöökojas. Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg’i. Seal elades hakkaski ta trükikunsti alal katseid tegema. 1440. aastal leiutas Gutenberg trükiste paljundamise( liikuvate trükitüüpide ja pressi abil). Tema leiutis oli tehniliselt täiuslik ning kõrgtrüki põhimõtted on tänini samad. Gutenbergi uuendus
signeerimine kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris silindervõlv ümarkaar dekoratiivsete vormide rikkus poolsambad ja pilastrid horisontaalsed simsid, petikaknad ja nisid väänlevad taimed horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaal kuulsamaid renessansiajastu arhitekte õiged proportsioonid numbrites väljenduvaid moodulid kuldlõike reegel õppis skulptoriks ja kullassepaks Firenze toomkiriku nelitise kuppel Santo Spirito kirik palazzo rikka inimese loss kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega domineerib horisontaalne joon erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kivid hiljem muutus stiil peenemaks ja kergemaks aknad suuremad detaile rohkem Palazzo Medici Palazzo Strozzi Palazzo Vecchio arhitekt, kunstiteoreetik, luuletaja ja muusik rooma eeskujude toomine kirikuarhitektuuri
papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutengerg Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas peapiiskopi münditöökojas. Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg'i. Seal elades hakkaski ta arvatavasti trükikunsti alal katseid tegema. 1440. aastal leiutaski Gutenberg trükiste paljundamise liikuvate trükitüüpide ja pressi abil. Tema leiutis oli tehniliselt täiuslik ning kõrgtrüki põhimõtted on tänini samad. Guttenbergi uuendus
Ta osales 2001. aastal Pekingis 21. universiaadl. Aastal 2002 jäi ta Eesti mitmevõistluse meistrivõistlustel Villu Sepa ja Ranel Rünga järel 6854 punktiga kolmandaks. Soosaar on osalenud ka üliõpilaste ujumis ja veepallivõistlustel. Ta töötab spordiseltsis ESS Kalev projektijuhina ning korraldab võistlusi. Jüri Lossmann (4. veebruar 1891 Kabala mõis, Kõo vald 1. mai 1984 Stockholm) oli eesti pikamaajooksja. Jüri Lossmann õppis kullassepaks. 1916 tuli ta Venemaa meistriks 5000 m jooksus. Esimeses maailmasõjas sai haavata. 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis võitis ta hõbemedali maratonijooksus ajaga 2:32:48,6 kaotades võitjale Hannes Kolehmainenile vaid 13 sekundiga. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis saavutas ta maratonis 10. koha. Ta püstitas pikamaajooksudes üle 20 Eesti rekordi. 1928 osales ta kestvusjooksul Los Angelesest New Yorki (Bunion Derby). 1944 põgenes Rootsi, kus töötas kullassepana.
(eraettevõtja või palgatöötajana) saab ta oma tööaega mõneti reguleerida. Aednik kasutab oma töös mitmeid tööriistu, nagu labidad, rehad, hargid, noad, aia-, oksa- ja hekikäärid, saed; samuti tehnikat, nagu aiatöötraktorid, muruniidukid, hekisaed, koristusvahendid jne. Kullassepp Kullassepp valmistab vääriskividest ja -metallidest ehteid ning tarbeesemeid. Väikeste detailidega tegelemine nõuab kannatlikkust ja kindlat kätt. Kullassepaks õpitakse meistri käe all. Töö iseloom Kullassepa töö on vääriskividest ja -metallidest ehete – sõrmuste, kõrvarõngaste, kaelakeede, käe- jm võrude ning tarbeesemete – valmistamine, vääriskivide ja -metallide lihvimine ning graveeringute tegemine. Paljud kullassepad on spetsialiseerunud ühele valdkonnale, nt ehete kujundamisele, nende hindamisele või parandamisele. Väiksemates juveeliärides teeb kullassepp kõiki töid.
14. saj eelrenessanss/kunstnikuid hakkasid rohkem tunnetama inimesi 15. saj vararenessanss 16. saj kõrgrenesanss Arhitektuur 15. Saj. Kogu Lääne-Euroopa kunstikeskuseks kujuneb Firenze. 15 sajandiks olid firenzelased saavutanud sõjalisi võite eneseteadvus tõuseb. Nad nimetasid vahel oma linna uueks Ateenaks. Hakati oma kodusid kunstiga kaunistama, oma linna kaunistama. I arhitekt Philippo Brunelleschi peetakse esimeseks suurmeistriks, mitmekülgne. Ta oli õppinud kullassepaks, aga edu saavutas ehitajana. 1419.a hakati tema uuenduslike kavade järgi ehitama Firenze toomkirikut. Kuulskas tega ta 8 tahuline kuppel. Ta kavandas ka San Lorenzo kiriku puulaega basiilika. Ta hakkas välja töötama tsentraalperspektiivi. Oli veendunud selles, et aehitektuuris pidi kasutama õigeid proportsioone. Ta oli esimene, kes hakkas pilti kujutama läbi akna, ta maalid muutusid ruumilisemaks. Firenze tähtsamad
Tal oli vaid kiri ja kast vanemate luudega, et nad sinna maha maetaks. See laps ei söönud algul midagi, ja ei saanud milleski aru aga teda hakati ta ema nime järgi kutsuma Rebecaks. Varsti nägi aga indiaanlane, et tal on hoopis see unetuse haigus, ja et varsti on kõik haiged ja ta vend põgenesgi.. Nad pidid kõik mälu kaotama ag siis panid nad kõigele sildid peale.. Ursula tegeles palju tööga nii et tal polnudgi aega lastega tegelda. Aureliano aga õppis kullassepaks. Nad elasid õnnelikuks varsti ka Rebeca sulandus perekonda aga na elasid kui unenäos, kuna terve linn oli haige vaid kellukestega olid terved Ursula tegi karamelli komme . Siis aga saabus ravim koos surnuks peetud mustlasega, kes oli oma hõimust välja visatud. See oli Melquiades. Ta tõi kaamera ja tegi pilte... dagerrotüüpi... Siis aga läks Aureliano linna ja sinna oli tulnud paks mustlane ja neiu , kes temale tuult tegi. See oli ta tütretütar
annaabi.ee 
