11. novembril 1918. aastal Compiegne`is vaherahu. Võitjad: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa Kaotajad: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Pariisi rahukonverents Eesmärgid: USA-tahtis saksamaad karistada mitte alandada, et vältida kättemaksu tulevikus Suurbritannia-sama mis USA aga soovis säilitada Briti impeeriumi Prantsusmaa-tahtis saksamaad karmilt karistada, nõudis saksamaalt kaks miljardid kuldfranki. Saksamaal võis olla kokku 100 000 vabatahtliku maa- ja 15 000 mereväelast. Reini tsoon jäi rahvasteliidu vahi alla. Wilsoni rahukava: Riigid peaksid vähendama relvastust ja armee suurust, ta nimetas seda desarmeerimiseks. Suurriikide võimu all elavatel väikerahvastel peaks olema õigus ise end valitseda, ta nimetas seda enesemääramisõiguseks On vaja luua uus rahuhoidev organisatsioon.
Kuid 1884. aastal (ruttame siinkohal pisut ette) avas tema poeg Friedrich, kes oli pärinud oma kadunud isalt tolle truu sõiduriista, terve jalgratta- ja kuullaagritehase! Ning äri oli tulus. Kaaskodanikud ei kehitanud enam õlgu. Jalgrataste tegemine oli saanud täiesti sündsaks ja lugupidamist väärivaks äriks, sest aeg oli oma töö teinud. Polnud põhjust ka Prantsusmaalt pärit kaasautoril-Pariisi tõllassepa Michaux' nime kandvad jalgrattad läksid robinal, 500 kuldfranki tükk. Töösturid, äri- ja kaupmehed olid jalgrattale selgelt tunnustus avaldanud. Turgudele tunginud uljas kondiväristaja kippus ahistama tõldu ja muusikariistu, tegi kahju sadula- ja isegi viinakaubandusele. Õmblusmasinad? Käigu kuradile. Relvad? Jalgrattabuumi ajaks võib ka need unustada. Jalgrattatootmine hoogustus üha. 1869. aastal oli Pariisis 1300 jalgratast. Kolmekümne aastaga suurenes see arv 500 korda. Ühendriigid, kes eurooplastele
Seega 13 kuud ja 5 päeva. Rahu kirjutati alla kuu aega hiljem. Mis oli Vabadussõja tulemus? Eesti sai vabaduse ja iseseisvuse. Leidis tunnistamist iseseisva demokraatliku vabariigina teiste suurriikide poolt, ka Nõukogude Venemaa poolt. Määrati kindlaks riigi piirid. Ohvritena nõudis Vabadussõda Eesti poolt 3450 inimelu, neist lahingus langes 1677 sõdurit, haavadesse suri 385 meest, haigustesse suri 1388 meest. Haavatuid oli 10 105 meest. Rahaliselt maksis sõda 110 miljonit kuldfranki. See oli tolleaegse rahakursi järgi üle 80 miljoni krooni. Eestit aitasid Vabadussõja ajal eriti Inglise laevastik ja Soome, Rootsi ning Taani vabatahtlikud. Sõjavarustusega toetasid ka Inglismaa, Ameerika Ühendriigid ja see oli väga hinnatav. Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla ja loovutas kõik Vene riigi varandused, mis olid Eesti pinnal. Omariiklus Kohe iseseisvumise algpäevil leidis Eestis aset maareform, mida viidi läbi uute asuniketalude pärisomandiks kuulutamise
Jaanuaris Pariis kapituleerus. Ida-Prantsusmaa okupeeriti. Saksa Keisririigi väljakuulutamine: Tunnustades preislaste juhtrolli, kuulutasid saksa vürstid Versailles’ lossi peeglisaalis Wilhelm I Saksa keisriks - seega loodi 18.jaan.1871.a. Saksa Keisririik . - Sõja lõpp: Prantsusmaa palus rahu. Rahulepingu tingimused olid prantslastele äärmiselt rasked - nad jäid ilma Elsassi ja Lotringi piirkonnast ja pidid maksma 5 miljardit kuldfranki kontributsiooni. Rahutingimuste vastu puhkes Pariisis märtsis sotsialistide juhitud ülestõus - Pariisi kommuun (märts-mai 1871). See suruti prantslaste oma valitsuse poolt veriselt maha - 30 000 surnut. Mais 1871 kirjutasid prantslased rahutingimustele alla (Frankfurdi rahu). V Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. V Konservatism (lad.k. conservare) ehk vanameelsus ehk alalhoidlikkus (vt. õpik III, lk.176).
määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise köhas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. 2. Kauba maksumus määratakse kindlaks börsi koteeringu alusel või kui see puudub, siis jooksva turuhinna alusel või mõlema puudumise korral sama liiki ja omadustega kauba tavalise maksumuse alusel. 3. Hüvituse suurus ei või siiski ületada 25 franki puudu oleva bruto kaalu kilogrammi eest. Frangi all mõistetakse kuldfranki, mille kaal on 10/31 grammi kullaprooviga 0,900. 4. Peale selle kuuluvad täielikult hüvitamisele veomaksed, tollimaksud ja lõivud kogu kauba kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral; muid kahjusid ei hüvitata. 5. Kohaletoimetamisega viivitamise korral, kui nõude avaldaja tõendab, et viivitus on tekitanud kahju, on vedaja kohustatud hüvitama kahju, mis ei või ületada veomakse. 6
Seega 13 kuud ja 5 päeva. Rahu kirjutati alla kuu aega hiljem. Mis oli Vabadussõja tulemus? Eesti sai vabaduse ja iseseisvuse. Leidis tunnistamist iseseisva demokraatliku vabariigina teiste suurriikide poolt, ka Nõukogude Venemaa poolt. Määrati kindlaks riigi piirid. Ohvritena nõudis Vabadussõda Eesti poolt 3450 inimelu, neist lahingus langes 1677 sõdurit, haavadesse suri 385 meest, haigustesse suri 1388 meest. Haavatuid oli 10 105 meest. Rahaliselt maksis sõda 110 miljonit kuldfranki. See oli tolleaegse rahakursi järgi üle 80 miljoni krooni. Eestit aitasid Vabadussõja ajal eriti Inglise laevastik ja Soome, Rootsi ning Taani vabatahtlikud. Sõjavarustusega toetasid ka Inglismaa, Ameerika Ühendriigid ja see oli väga hinnatav. Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla ja loovutas kõik Vene riigi varandused, mis olid Eesti pinnal. Omariiklus Kohe iseseisvumise algpäevil leidis Eestis aset maareform, mida viidi läbi uute asuniketalude pärisomandiks kuulutamise
Preisi kuningale Saksamaa keisri krooni, kes seekord selle vastu võttis, sest sai piiramatu võimu. 18. jaanuar 1871 Versailles' lossis, mis sellel aastal oli Saksamaa triumfiks, kuulutati välja Saksa-Keisririik. Nüüd saigi Preisi kuningast Saksamaa keiser ning Bismarckist kogu Saksamaa kantsler. Prantsusmaa jaoks oli see viimane sõda väga laostav, sest nüüd pidi Prantsusmaa maksma Saksamaale viis miljardit kuldfranki, mis oli üks põhjuseid, miks Saksamaa majandus nüüd nii kiirelt kasvama hakkas. Teine kaotus oli ka see, et Prantsusmaa pidi Saksamaale loovutama Elsas-Lotringi. Rahvusvahelised suhted * Viini kongressist kuni 19. sajandini oli stabiilsus Euroopa riikide vahel, kuid see stabiilsus kadus seoses Krimmi sõjaga 1853-56 aastatel. See sõda oli tingitud idaküsimuse esile kerkimisest ehk ei suudetud otsustada, kuidas jagada Türgi ehk Osmani impeeriumi
annaabi.ee 
