Kr. Vana-Ameerika kunst Sapoteegid ja misteegid ca 500-1000 Teotihuacan Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos. u. 1400-1500. Inkade kultuur. Macchu Picchu varemed. u. 1400-1500. Inkade kultuur.
Mehhiko suurim järv see on koduks paljudele loomadele järve probleemid: Lerma jõgi Rio Grande jõgi Mehhiko pikim jõgi Põhja Ameerika suuruselt kuues jõgi suubub Mehhiko lahte moodustab üle 2000 km pikkuse piiri pikkus: 3034 km Yucatani poolsaar on avastatud palju maa-aluseid jõgesid eraldab Kariibi merd Mehhiko lahest oli maia kultuuri mõjuala seal asub Chicxulubi kraater suur osa Yucatani elanikest räägib maiade keelt Chichen Itza Kukulcani püramiid asutas 514. aastal preester Lakin Chan ohverdati inimesi maiad jätsid selle linna maha 9. sajandil maiadel oli oma tähestik ja kirjaviis Xcareti Looduspark avati 1990. tutvustatakse piirkonna loodust palju kultuurilisi vaatamisväärsusi tehakse 2 tunniseid showsid saab loomadega tutvust teha Popocatepetli mägi vulkaani kõrgus on 5456 m tugev kihtvulkaan purskas viimati 2012 nõlvadel asuvad Popocatepetli kloostrid Mehhiko suuruselt teine mägi Maiad ja Asteegid
Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on hauakamber Kukulcani (Quetzalcoatli) püramiid Chichen-Itzas, maaja-tolteegi kultuuri pealinnas Palee Palenques Pallimängustaadion Chichen-Itzas Steel Asteegid 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks kuna see meenutas Veneetsiat
mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Tikali Suur Väljak Raidkirjade püramiid Kukulcani templipüramiidiga Palenques - üks (Quetzalcoatli) väheseid Ameerika püramiid Chichen- püramiide milles on Itzas, maaja-tolteegi hauakamber kultuuri pealinnas Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed
kes ellu jäi see oli prohvet. Linn, millest nüüdseks on alles ainult varemed, eksisteeris aastani 1441 kui elanikud selle hülgasid. Nagu teada oli maiadel juba keskajal oma tähestik ja kirjaviis ja kõvad teadmised nii matemaatikas, geograafias kui astroloogias, jääb siiski saladuseks kuidas õnnestus ilma tänapäevaste vahenditeta raiuda perfektse täpsusega raiuda kivisse rikkalikke seinamaalingutega paleed, püramiidid, templid ja observatooriumid. Linna keskel asub taevasse kõrguv Kukulcani püramiid, mis on nime saanud maiade peajumala järgi. Püramiid on erilise astroniimilise ülesehitusega, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist nind kevadisel ja sügisel pööripäeval tekitavad imelise valguse ja varjude mängu. Chichen Itza's on veel maiade ehituskunsti nagu Sõdalaste tempel, Tuhande samba saal, Jaaguari tempel ja Ohvriallikas, mille kirjeldamiseks sõnadest ei piisa. Petra kaljulinn
Tolteegid arendasid ka inimohverdamise kõrgtasemele. Linn eksisteeris aastani 1441, mil elanikud selle hülgasid. Maiadel oli oma tähestik ja kirjaviis ning tugevad teadmised matemaatikas, astroloogias ja geograafias, kuid see on jäänud mõistatuseks, kuidas suudeti raiuda perfektse täpsusega kivisse rikkalike kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Ratast maiad ei tundnud. Linna süda on taevatrepina kõrguv Kukulcani püramiid (25 m), mis on nime saanud maiade peajumala järgi. Püramiid on nagu kalender, sellel on eriline astronoomiline ülesehitus, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist. Püramiidi sisse pärast ühe ameeriklanna surnukskukkumist enam ei lasta. Teisteks ehitisteks linnas on Tuhande samba saal, Jaaguari tempel, Ohvriallikas, Sõdalaste tempel, palliplatsid jne. Kristuse kuju Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado mäetipus asub väljasirutatud kätega Jeesus Kristuse
1441, mil elanikud selle hülgasid. On küll teada, et muistsetel maiadel oli juba pimedal keskajal oma tähestik ja kirjaviis ning tugevad teadmised nii matemaatikas, astroloogias kui geograafias, kuid siiani on jäänud mõistatuseks, kuidas suudeti ilma tänapäevaste tööriistade ja abivahenditeta raiuda perfektse täpsusega kivisse rikkalike kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Linna süda on taevatrepina kõrguv hiiglaslik Kukulcani püramiid (nimetatud maiade peajumala järgi) ehk nn kivist kalender. Püramiid on erilise astronoomilise ülesehitusega, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist ning tekitavad kevadisel ja sügisesel pööripäeval vapustava valguse ja varjude mängu. Linnas on veel palju maiade ehituskunsti suurvorme nagu Tuhande samba saal, Ohvriallikas, Jaaguari tempel, Sõdalaste tempel jpm, mille kirjeldamiseks sõnadest ei piisa. Seda kõike
Linn eksisteeris aastani 1441, mil elanikud selle hülgasid. On teada, et maiadel oli selleks ajaks juba oma tähestik ja kirjaviis ning tugevad teadmised nii matemaatikas, astroloogias kui geograafias, kuid siiani on jäänud mõistatuseks, kuidas suudeti ilma tänapäevaste tööriistade ja abivahenditeta raiuda perfektse täpsusega kivisse rikkalike kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Linna südames asub Hiiglaslik Kukulcani püramiid, mis on oma nime saanud maiade peajumala järgi ehk nn kivist kalender. Püramiid on erilise astronoomilise ülesehitusega, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist ning tekitavad kevadisel ja sügisesel pööripäeval vapustava valguse ja varjude mängu. Peale selle vulkaani on linnas veel palju maiade ehituskunstivorme nagu Tuhande samba saal, Ohvriallikas, Jaaguari tempel, Sõdalaste tempel jpm, mida peaksid kõik oma silmadega nägema. 25
annaabi.ee 
