................................ kukal ................................. oim ................................ oimud .................................. kael .................................. päriskael ................................. kuklatagune .................................. kere ................................ rind .................................. kõht .................................. (kube ..................................) selg ..................................
................................ kiir ................................. kukal ................................. oimud .................................. kael .................................. päriskael ................................. kuklatagune .................................. kere ................................ rind .................................. kõht .................................. (kube ..................................) selg ..................................
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis
Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu truncus- kere tuberculum- köbruke Ulna- küünarluu vertebra- lüli ulna- küünarluu Bursa- paun dexter- parem articularis- liigese- Pleura- pleura, kopsu distalis- kaugmne clavicularis- randluu Valvula- klapp
Kaelapikklihas Oimuluu nibujätke Viimased kaelalülid, Pea kallutamine tahapoole ja ühele küljele esimesed rinnalülid Trapetslihas (m. trapezius) Kuklaluu ülemine Abaluuhari, õlanukk, Tõstab õlavöödet, lähendab abaluid kuklatagune joon, välimine rangluu ülanukmine osa lülisambale, tõstab õlavöödet allapoole, kuklamügar, kõik rinnalülide sirutab pead ja lülisammast ogajätked Seljalailihas (m. latissimus VII-XII rinnalüli, Õlavarreluu Tõmbab ülestõstetud või ette-viidud
sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: reis FEMUR KAEL COLLUM säär CRUS päriskael COLLUM jalg PES kuklatagune NUCHA kand TARSUS pöid METATARSUS KERE TRUNCUS varbad DIGITI PEDIS rind PECTUS jala tald PLANTA PEDIS kõht ABDOMEN jala selg DORSUM PEDIS kube INGUEN selg DORSUM ülakõht epigastrium
sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde KAEL COLLUM vaba alajäse: päriskael COLLUM reis FEMUR kuklatagune NUCHA säär CRUS jalg PES KERE TRUNCUS kand TARSUS rind PECTUS pöid METATARSUS kõht ABDOMEN varbad DIGITI PEDIS kube INGUEN jala tald PLANTA PEDIS selg DORSUM jala selg DORSUM PEDIS nimme LUMBUS
teadlikult, kuid tal on kaasasündinud haaramisrefleks. Kui pael satub pihku, siis vallandub refleks. Pael võib olla pihus nii tugevasti, et käte siputusliigutusega tõmmatakse näiteks mütsi või särgikinnise pael pingule ümber kaela (kägistusoht). Ka hilisemas imiku-eas kätkevad pikad seotavad paelad endas ohtu - imiku pöörates keerduvad nad kergesti ümber kaela. Seepärast tuleb imiku riietuses kasutada vaid lühikesi paelu, mis on tema käeulatusest kaugemal (näiteks kuklatagune seos). Väikelapse-eas on isegi lühikesed paelseosed ohtlikud - seosed võivad jääda mänguhoos või ronides kuhugi kinni ja põhjustada kukkumise või rippuma jäämise. Kui tegemist on mütsi (kapuutsi) paeltega või umbsõlme seotud salliga, võib laps jääda kaelapidi rippuma ning saada tõsiselt viga või isegi lämbuda. Seepärast eelistada paelte asemel kinniseid, mis venitamisega (millegi taha takerdumisel) lahti tulevad.Mänguväljakul või puude otsa ronimisel on ohtlik ka
PROXIMALIS- LÄHIMINE ANTERIOR- EESMINE MANUS- KÄSI SINISTER- VASAK DISTALIS- KAUGMINE PROFUNDUS- SÜVA 13 MEDIALIS- KESKMINE 2. KIRJUTAGE LADINAKEELNE VASTE TRÜKITÄHTEDEGA Nimme- LUMBUS Reis- FEMUR Õlavars- BRACHIUM Kukal- OCCIPUT Kuklatagune- NUCHA Käsi- MANUS Pea- CAPUT Külgmine- LATERAL 3. Tasapind, mis jagab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks on- MEDIAANTASAND (KESKPIDINE) Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nim.- MEDIAALNE (KESKMINE) Lad. keeles- MEDIALIS Kerest kaugemal asuvat osa nim.- DISTAALNE (KAUGMINE) Lad. keeles- DISTALIS 4. NIMETAGE, KUIDAS JAOTATAKSE ALAJÄSE (EESTI KUI LAD.KEELES)-
Minimaalsed erinevused kahe poole vahel on siiski olemas. 1.5. Inimese keha põhiosad Inimese keha põhiosad jaotatakse järgmiselt: pea, ld. cput kael, ld. cóllum kere, ld. truncus jäsemed, ld. mémbra Kõik keha põhiosad jaotuvad omakorda: Pea näoosaks ja koljuosaks. - otsmik - kiirud - kukal - oimud Näoosa ja otsmiku piiriks on kulmud. 6 Kael kuulub kere juurde, kuid tavaliselt vaadeldakse seda omaette - eesosa: päriskael - tagaosa: kuklatagune Kere jaotub rindkereks ja kõhuks. Rindkere ja kõhu tagaosa on selg Rindkere eesosa on tuntud rinnana Kõht jaotatakse mõtteliselt kolme horisontaaljoonega kolmeks. - ülakõht - keskkõht - alakõht Alakõhu keskosa e. häbemepiirkond. Alakõhu külgosad e. kubemepiirkonnad. Ülajäse jaotub vöötmeks (õlavööde) ja vabaosaks. Vabaosa: - õlavars - küünarvars - käsi Käsi: - ranne - kämmal - sõrmed Alajäse jaotub vöötmeks (vaagnavööde) ja vabaosaks.
annaabi.ee 
