Newton. o Seni vanimad kivistunud õunad on leitud Çatal Hüyükis Anatoolias, mis pärinevad aastast 6500 eKr. Red Sentinel Red Sentinel Professor August Vaga Malus Royal Beauty Malus baccata ehk Paradiisiõun Kontpuu o Kontpuu (Cornus) on kontpuulaadsete seltsi kontpuuliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Liigid: Cornus sanguinea – verev kontpuu Cornus suecica – rootsi kukits Cornus mas – kirss-kontpuu Cornus alba – siberi kontpuu Cornus stolonifera – võsund-kontpuu o Puit on kõva nagu kont. o Odysseuse nooled. o Rooma linna Romulusel kontpuust oda. Cornus sanguinea – verev kontpuu o Eestis sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, osaliselt ka Lääne- ja Edela-Eestis. o Kasvab leht- ja segametsades, salumetsas, looniitudel, puisniitudel, põõsarindes. o Kasvutingimused: Eelistab lubjarikast pinnast. Metsistub kergelt.
Hilisemate geoloogiliste aegkondade floorast ei ole fossiilseid jäänuseid säilinud, sest1,8 miljonit aastat tagasi, maakera kliima jahenes ning algasid jääajad Jääajal oli Eesti ala mitme kilomeetri paksuse igijääga kaetud Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu-Eestis. Subarktiline tundrataimestik: alpi võipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul kohe, kui siin tekkisid tingimused (taimestik, loomastik) algul vaid hooajati asumiseks ca 11 000 a tagasi Püsivama asulakohana tuntakse Eestis Pulli asulat. Selle vanuseks on saadud C-14 meetodil u. 8900 aastat e. Kr. Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/referaat/paleogeen.html http://www.ut.ee/BGGM/referaat/neogeen.html http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pinnakate.html
Soomelahe saared: Saared jaotatakse nelja nelja ryhma vastavalt nende vanusele ja taimkatte tyypidele. 1)Noorimad merest kerkinud karid v6i ka kuivad. Enamasti ilma puudeta ja p66sasteta. Taimestik on mosaiikne. On tekkinud lindude v6i tuule vahendusel. Lindude r2ndeteedel peatuspaigaks. 2)V2ikesaared. Esineb kindla taimkattega alasid, kus kasvab lisaks rohunditele ka poolp66said. Mustikas, kanarbik, kukemari, Rootsi kukits, lillakad taimed, kibuvitsad, tyrnpuud. 3)Suuremad saared Naissaar, Aegna, Prangli. Esineb v2ljakujunenud erinevaid taimekooslusi. Salumets, N6mmemets, Laanemets, rannaniit, lodu(sang, lepp, saar, kask, varsakabi). Madalsood. *Looduskaitsjad/tse. LOODUSKAITSE Keda, mida kaitstakse? *Lahemaa rahvuspark; Sata-, Ontika-, Toila maastikukaitseala. (P-E pant, eluskooslused); Letipea Ehalkivi HARJULAVAMAA *Asend: P6hja piir kulgeb piki pae astangut, Pakri ps (paldiski) kuni Valga j6eni (Loksa)
Mürgised marjad Näsiniin üpris mürgine, välitda söömist. Midagi hobuse tapab kh ära vist. Maikelluke mürgised alkaloidid. Ravimina kasutataskeka südamele, kui on rütmist välja siis võib tagasi rütmi lüüa. Pole erilise maitsega. Ussilakk jutte et pole mürgine kuni on väga mügine. Maitselt lääge. Lumimari mürgine ilupõõsas. Tulikalised kõik omavad alkalide ja on kibedad. Marjad võiksid isegi suus põletusi tekitada. Rootsi kukits võib segi ajada pohlaga, mõrgine.Vars 10-20 cm, otsas on kobaraga suuri punaseid marju. Harilik maavits mürgine Must maavits kasvab umbrohuna. Harilik kuslappuu kibedad marjad. Paakspuu ja türnpuu mõlemad tugevad lahtistid. Müüdi isegi türnpuu marju. Muskuslill- Rohekad liitmarjad, kasvab maas. Söödavad seemned Sarapuu kõvakest on selle jaoks, et saaks teda võimalikult kaugele vedada. Pähkli lõhn tuleb läbi kesta ja siis veetakse endaga kaasa.
kahetine, õied ühesugulised. Vili: üheseemneline pähkel v. tuulega leviv kahetiivaline pähklike. N: sookask, arukask, madal kask, vaevakask, sanglepp, hall lepp, harilik sarapuu, harilik valgepöök. Taimestik Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu -Eestis. Alul subarktiline tundrataimestik: alpi võipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakkuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas. 7500 a.- 2500 a. tagasi atlantiline ja subboreaalne kliima (soojenemine ja uuesti jahenemine). Algul lepa-jalaka-sarapuu, siis tamme-segametsad, seejärel tamme-kuuse ning lõpuks kuusemetsad. Atlantilisel kliimaperioodil jõudsid Eestisse mitmed liigid, mis praeguseks kasvavad vaid läänesaarte lääne osas: luuderohi, jugapuu jt. Liigirikkus - Looduslik soontaimede floora sisaldab 1441 liiki + 97 alamliiki= 1538. Esindatud on 113 sugukonda, sh
meri-mugulkõrkja ja karedakaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kamm- penikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. 1. Eesti floora ajalugu jääaja järgselt Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu-Eestis. Alul subarktiline tundrataimestik: alpi voipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas. 2. Flooraelemendid, näited (Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib) Eurosiber - Harilik tamm Euraasia lehitu pisikäpp Tsirkumpolaarsed hall lepp Tsirkumpolaarsed rannikutaimed randseahernes Euroopa rannik - Rand-ogaputk Euroopa lõhnav käoraamat Põhja-Euroopa tuhkpihlakas Arktomontaanne mägikadakkaer 3. Eesti floora liigirikkus Erinev mulla lähtekivim eri paigus Erinevad veeolud ja pikk rannajoon kliima erinev kontinentaalsus 4
püsinud peaaegu muutumatuna sadu miljoneid aastaid, 37% leiukohtades kehtib isendi kaitse. Püsielupaiku Näiteks mesimurakas ja rootsi kukits ei kasva Eestist sest tektoonilised ja vulkaanilised protsessid pole neid on taimede jaoks loodud 38 (vt. tabelit 1). lõuna pool, jugapuu ei kasva meist ida pool, kobarpea oluliselt mõjutanud
puud või poolpõõsad. Perekonnas on u. 4060 liiki, mis levinud parasvöötmes ja lähistroopikas. Eestis kasvab looduslikult 2 liiki: keskmise kõrguse põõsana kasvab paiguti Lääne-, Loode- ja Põhja-Eesti leht- ja segametsades ja puisniitudel verev kontpuu (C. sanguinea), mida kasutatakse ilupõõsana ka haljastuses, ning madala rohttaime haabitusega poolpõõsana Põhja-Eesti saartel ja rannikul ning Hiiumaa niisketes metsades ja soostuvatel niitudel kasvav rootsi kukits (C. suecica). Introdutseeritud on u. 10 liiki, neist kasutatakse haljastuses kõige rohkem valgete või sinakasvalgete luuviljade ning talvel efektselt tumepunaste võrsete ning meil paiguti metsistunud siberi kontpuud (C. alba), millel esineb ka mitmeid kultivare. · Peamiselt vastakuti asetsevad terveservalised elliptilised või munajad lihtlehed on kaarjalt lehe tipu poole suunduvate külgroodudega. · Hrl
annaabi.ee 
