maitsesid õlut. 14. TALIHARJAPÄEV Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo, et loomatoitu peab pool alles olema, et sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. 17. TÕNISEPÄEV Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Tõnisepäeval käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid. Selle kohta on rohkem andmeid Setumaalt, kus mitmetes külades peeti nn praasnikut, kuhu kutsuti sugulasi paariks päevaks pidutsema. 25. TATJANAPÄEV E. TANJAPÄEV
ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. Tõnisepäev (tõniksepäev, tinnüspää; ka taliharjapäev, kesktalvepäev), ka jõuluemapäev - 17. jaanuarTõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga
Tähtpäevad Tõnisepäev Tõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju,
Virumaal kiiremini kui pullumajanduslikult kehvemal Harjumaal. 9 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST Kolmekuningapäev 6.I. Mõneti kordab selle päevaga seostuvkombestik jõulupühi ja vana- aastat; kolmekuningaks toodi heinad tuppa, tehti kurjade jõudude tõrjeks riste laudaksele, ennustati tulevikku. Üldtutntud on ütlus, et siitpeale läheb päev kukesammu võrra pikemaks. Tavaliselt asetati kolmekuningapäeva öösel või varahommikul (mõne teate järgi uusaastahommikul) aiaposti otsa herneid, öeldes: "Küls, säh võta herned, ära tule minu vilja võtma." Vene õigeusulistel kuulub selle päeva juurde vee pühitsemine (ristimine). Paastamaarlapäev 25.III on teiste maarjapäevade seas kõige olulisem ja teda nimetatakse lihtsalt maarjapäevaks. See on kevade saabumine, sellega seoses ka naiste talviste tubaste
Nad pidid ikka ise alla andma ja ise saunast enne lahkuma kui Hull-Juhan. Ükskord mõtlesid aga Illimari isa ja mõisarahvas mängida Hull- Juhanile vingerbussi. Kirjutaja Tiilik ja veel kaks meest riietusid nö. Kuraditeks ning läksid siis ühel päeval sauna Hull-Juhanit ära ajama. Hull-Juhan ehmus nii ära, et enam kunagi ei läinud naiste sauna. Juhani üle visati selle juhtumi pärast ka palju nalja. Oli käre külm, kuid öeldi et päev on nüüd kukesammu võrra pikem. Illimar läks sel päeval kelgutama. Ta lasi pleekaiast linnumaja ja järve poole mäest alla. Järvel jäi hoog pidama ja Illimar imetles ilu enda umber. Siis jäi Illimar kalavenelasi vaatama ja vaatas koguni niikaua, et täiesti ära külmus. Ta pani nüüd tähele, et pakane näpistas nina ja eriti vasaku jala varbaid, sest vasaku jala saabas oli väiksem. Seal märkas teda vana Hirm ning viis Illimari viinavabrikusse.
Kasutatud kirjandus: Astroloogiline abimees 2004 Astroloogiline abimees 2006 Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti. Eesti rahvakalendris on keskmiselt neli tähtpäeva ühes kuus. Mitmed neist on vähetuntud. Rahvakalendri kommetes on paikkonniti suuri erinevusi. Traditsioonirohked tähtpäevad on: jaanipäev, jõulud, vastlapäev, jüripäev, mardipäev, kadripäev. JAANUAR NÄÄRIKUU, HELMEKUU Näärikuul läheb iga päev kaks kukesammu kevade poole. Kõvad külmad, päikesepaiste ja kohev lumi on soodsad põldudele. Nääripäev (1.jaanuar) on üks paljudest jõulupühadest, märgib ühe aasta lõppu ja teise algust. · Kolmekuningapäev (06.01.) tõmbas jõulupühadele joone alla. Sel päeval ei tohtinud kolistada ega puid lõhkuda, et äike suvel kurja ei teeks. Ennustati, et kui sel ajal on sügav lumi, tuleb hea vilja aasta. Mõnel pool peeti jõulude lõpetajaks nuudipäeva (07.01) Sellega saabus uus aasta.
tähista. 19. sajandi teisest poolest hakkas usk selle päeva maagilisse mõjusse ikka enam ja enam taanduma ja 20. sajandi keskpaiku seda päeva paljudes paikades enam pühaks ei peetud. Eriti Põhja-Eestis on tõnisepäeva tavandisse sisse sulanud kujutlus talvekeskmest. Siia kuuluvad vanasõnalaadsed ütlused: talv läheb pooleks; talv keerab selja; tõnis on talve harja peal; talve selgroog murtakse katki; külma süda läheb lõhki; päike hakkab siitpeale riiet pleekima; iga päev läheb kukesammu võrra kevade poole; päev on ahjukütmise võrra (ahjukütmiseks kuluva aja võrra) pikem; tuline kivi visatakse vette; pool inimesetoitu ja pool loomatoitu peab veel varuks olema; kanadele antakse "võti" kätte (peavad ise väljast süüa otsima); karu keerab pesas teise külje; merre sünnib esimene hülgepoeg; putukatele tuleb hing sisse; kõrred hakkavad lund vihkama. Mõnedki niisugustest loodusemärkidest on Lõuna-Eestis seostatavad küünlapäevaga.
annaabi.ee 
