Madalmaade kunstnikud olid rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades oli tagasihoidlikum elulaad, kui Itaalias. Inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks inimeste hingede avamine. Peenemaalitehnika, õlivärvid.tahvelmaalid Saksamaa mk ei huvitunud niivõrd ilu, kui inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Vanim trükitehnika oli puulõige, sügavtrükitehnika vasegravüür. Graafika andis kujutletavale kunstile enneolematult laia leviku ja muutis selle demokraatlikuks. Graafika oli enamasti usulise ja õpetliku sisuga. 2 Uuendused maalikunstis: ? 3 Renessanssiajastu skulptuur kontraposti rakendamine. Ilmalik portreekunst loodi realistlike individualiseeritud portreebuste. Väga polaarsed olid madonnareljeefid. 1 Da Vinci -Viimane söömaaeg, Itaalia 2 Michelangelo - Aadama loomine, Itaalia 3 A. Dürer Melanhoolia Saksamaa 4 P. Brueghel Talupoja pidu, Madalmad
SQ Sotsiaalne intelligentsus on: · võime mõista ja arvestada ümbritsevaid suhteid (Sotsiaalne teadlikkus- empaatia, kuulamine) · teada nende mõju (Suhete juhtimine- mõjustamine, suhtumine) AUTENTSUS Loob kogemuslikku usaldatavust kolm kontseptsiooni (Leigh, Peters & Shelton 2006) · autentsus, kui objekti (toote) sarnasus originaalile (originaal vs taasloodud) · autentsus, kui vastavus kujutletavale ideaalile · autentsus, kui subjektiivsete emotsioonide kogum oskus ja võime · oma tundeid reguleerida (Goleman 1995) · kinni pidada kokkulepetest/lubadustest (Pine & Gilmore 2007) autentsust saab käsitleda (Leppiman, 2010) · intrapersonaalselt (isiklikult nt, eneseavastamine, isiklik kogemus) · interpersonaalselt (kollektiivne tegevus, sotsiaalne kogemus) ELAMUS Elamus on elamuslikust situatsioonist moodustuv positiivne tunde või teadmuskogemus, mis
· Motiveerimine - inimese suunamine kindlale tegevusele. Motiveerimisoskus on kunst, mis mõjustab individuaalselt konkreetset klienti, vallandab tema loovad jõud ja otsused ning paneb teda liikuma ja eelarvamusi muutma. Autentsus (Pine&Gilmore) · kolm kontseptsiooni (Leigh, Peters & Shelton) o autentsus, kui objekti (toote) sarnasus originaalile (originaal vs taasloodud) o autentsus, kui vastavus kujutletavale ideaalile o autentsus, kui subjektiivsete emotsioonide kogum Autentsus on oskus ja võime oma tundeid reguleerida (Goleman). Kinni pidada kokkulepetest/lubadustest. See loob kogemuslikku usaldatavust. Autentsust saab käsitleda nii intrapersonaalselt (isiklikult eneseavastamine, isiklik kogemus) kui interpersonaalselt (kollektiivne tegevus, sotsiaalne kogemus) (Leppiman) Elamus on elamuslikust situatsioonist moodustuv positiivne tunde või teadmuskogemus, mis teeb sügava
ilmselt selle isiku jaoks absoluutse kehtivusega norm. Kuid kuidas on Sokratese järgi põhjendatud antud normi absoluutne kehtivus? Kindlasti ei toetu kõne all oleva normi kehtivus avalikule arvamusele nagu väitis Protagoras. Sellele osutas Sokrates oma kaitsekõnes, üteldes, et ta ei saaks vastu võtta pakkumist kinkida talle elu ja vabadus tingimusel, et ta oleks valmis võtma endale kohustust loobuda edasises elus filosofeerimisest. Niisugusele kujutletavale pakkumisele vastab Sokrates: “Austan ja armastan teid, ateenlased, kuid kuuletun siiski pigem jumalale kui teile …” (29 d). Niisiis paistab Sokrates esmapilgul valivat absoluutse kehtivusega normi põhjendamisel eelmises loengus kirjeldatud neljast normiõigustamise strateegiast kõige traditsioonilisema, nimelt sellise, kus baasnormi põhjendatakse jumala tahtega. Samas ei ole aga Sokratese poolt absoluutselt
Kõik meie tunded on mõnu/naudingu või ebameeldivustunded (Lust oder Unlustgefühle). Naudingut tunneme me, kui miski vastab meie vajadusele; ebameeldivust, kui 18 see vajadus ei saa rahuldatud. Vajadusi võib üldiselt nimetada ka eesmärkideks (otstarbeiks). Siit tuleme iseenesest otstarbekuse mõiste juurde. Iga tunnet kirjeldav lause on alati allutatav kujutletavale objektile, eesmärgile, otstarbele. Kui ma midagi söön, mille järele mul on isu, siis on mul mõnutunne, kuna just see söök on selle vajaduse rahuldamiseks "otstarbekas". Mõnel teisel korral, kui mul isu pole võib sama söök olla mulle vastumeelne. Selline mõnutunne jääb subjektiivseks, sõltuvaks minu meeleoludest ja vajadustest. Seejuures ei ole meil mingit üldist mõõdupuud tunnete üle otsustamise jaoks.
See võime võimaldabki rakendada 12 kategooriat eriliste kaemussidemete suhtes. Oma tunnetes me mõõdame objekti, oma kujutust sellest. Mõõdupuu asub meis eneses. Kõik meie tunded on mõnu ehk naudingu, ebameeldivuse tunded. Naudingut tunneme, kui miski vastab meie vajadusele; ebameeldivust tunneme, kui see ei rahulda meie vajadust. Vajadusi võib nimetada ka eesmärkideks, otstarbeks. Iga tunnet kirjeldav lause on alati allutatav kujutletavale eesmärgile, otstarbele (N: söön midagi, kuna mul on selle järgi isu - mõnutune; kui isu pole, on see söök vastumeelne). On olemas üldine ilutaju - kes nõus pole, peetakse maitsetuks. Püüab määratleda esteetilise otsustusvõime piire. Me langetame pidevalt otsuseid otstarbekuse üle. Objetiivne otstarbekus. Elava looduse vaatlusel ei saa läbi otstarbekusele viitamata. Elavate olendite puhul on ilu võimalik mõista just selles organismis.
annaabi.ee 
