· If + eitav verb / unless + jaatav verb: If Jack doesn't give me a lift, I won't be able to come. Kui Jack mind auto peale ei võta, ei saa ma tulla. I will not be able to come unless Jack gives me a lift. Ma ei saa tulla, kui Jack mind auto peale ei võta. NB! Kui hüpotees (if...) on enne pealauset, eraldatakse need komaga. Kui pealause tuleb enne if-osalauset, siis koma ei kasutata. Type 2 (the second conditional, the would-condition) Kasutatakse selleks, et rääkida kujuteldavatest olukordadest, mis vastanduvad faktidele oleviku kohta, ning mille toimumine olevikus või tulevikus on seetõttu ebatõenäoline (kuid võimalik). If-cl main cl If + past simple/ past continuous, would/ could/ might + present bare infinitive If my sister ate too much, she would get fat. Kui mu õde sööks liiga palju, siis ta läheks paksuks. (Sellepärast ei söögi ta liiga palju) If Jack was playing today, we would have a much better chance of winning.
Pole mingi tõeni viiv mõistuse menetluse süstemaatiline väljaarendamine. Pigem on kõne all sellise meetodi tähtsus, esitatud autobiograafilise draama vormis. Eesmärgiks on vankumatu tõsikindel teadmine; selleks pakub võtit meetod (ainulaadne ja pööret tekitav). Descartesel kirglik iha teadmiste järele, fanaatiline optimist, ei kritiseeri teisi. Descartesi filosoofia eesmärk on leida tõsikindel teadmine. Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Kas on olemas tõsikindlat tunnetust ja kui on, siis mille kohta see käib? Austas sügavalt teoloogiat, pidas au sees kõnekunsti, armastas luulet. Oli veendunud, et olemasolev teadmine ei vasta Descartes´i tõsikindluse nõudele. 8. Süstemaatilise kahtluse meetod Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Autoriteet, komme või harjumus ei piisa
vabadusele. 6. Descartes’i ratsionalism: tema jaoks olid tähtsad teadmised. Kahtlus: Kõik oli kaheldav, lähtuma pidi eeltingimustevabast mõtlemisest. Ja mõistuse jõu piire ei tunnistatud- oli vaja leida vaid loogiline üldvõti. Ainus viis mõistus kõigist eksimustest vabastada oli tema arvates täielik kahtlus. Ta tahtis olla täiesti kahtlusetu- täiesti kindla teadmisega. Tõsikindel teadmine- tema filosoofia eesmärk. Kahtluste puudumine- kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus- on kriteerum, millega tunnetust tuleb mõõta. Cognito ergo sum- mõtlen, jäelikult olen olemas. Midagi saab tõsikindlalt teada, see ongi see. See tähendas tema jaoks, et saab kahelda vaid olemas olles. Ainult üks asi on tõsi: mu enda olemasolu- pean ise olemas olema seda kahlust sooritamas. Keha ja hinge dualism (kõik on lõplik)- Meeled on eksitavad ja mõtlemine on inimese keskseim ja olulisim osa. Kõik saab alguse mõtlemisest
raamatust, mille esikaanel ilutseb INTERNATIONAL BESTSELLER ja taga ülemaailmselt tunnustatud kriitiku prognoos, et see Soome-Eesti autor saab ilmselt paari aasta jooksul Nobeli preemia. Mul oli uhke tunne lugeda Viru väravast ja Koluverest ja Ristist (ise elasin 4 seal kandis kümme aastat, Läänemaal kakskümmend), Paul-Erik Rummo nime iga peatüki alguses, ja nii edasi. Ma loen kujuteldavatest ukrainlastest ja türkidest, miks mitte eestlastest? Oli nagu juba aeg. Sofi avab tee eesti kirjanikele. Tahaks loota, et seda osatakse ära kasutada. 5
poolt väljatöötatud mõistetesüsteemi, millesse skolastika takerdunud oli. Oli vaja värsket, teistsugust algust ning seda asus looma Descartes, kellest sai uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja.. Mõistuse jõu piire ei tunnistatud oli vaja vaid leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele. Descartes uskus, et tema oli selle meetodi leidnud Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - see on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Descartes leidis olemasolevatest teadmistest üksnes visandeid. Süstemaatiline kahtluse meetod. - Leidmaks teadmise kaheldamatut alguspunkti, otsustab Descartes kahelda kõiges, milles on võimalik kahelda. Nii kahtleb ta välise maailma, sh. ka omaenda keha olemasolus, sest ei saa välistada, et need ilmnevad meile pelgalt unes. Kuna aga kahelda tähendab mõelda, siis ei saa ta enda arvates
Käis jesuiitide koolis. Oli katoliiklane. Ta filosofeerib elurõõmsalt ja maalähedaselt. Tema tekstid on suunatud haritud kaasinimestele, mitte professoritele. Samuti tegutses ta kirjanikuna. Hinge ja keha vastandamine. Hing on ainult inimesel, loomad on keerulised masinad. Ainult inimene ja tema hing on vabad. Tõsikindel teadmine "Arutlus meetodist". descartes´i filosoofia eesmärk on leida tõsikindel teadmine. Kahtluste puudumine- kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus- on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Kas saab midagi tõsikindlalt teada? Süstemaatilise kahtluse meetod Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Mida iganes peab olema võimalik küsida. Mitte miski muu ei kõlba kui tõsikindluse nõuded täitev mõistuse hääl. Descartes pole skeptik- ta ei väida, et midagi pole võimalik teada. Ta kahtleb ettevalmistavalt ja prooviks, teatava eesmärgiga. Kui mõni väide on kaheldav, siis oletagem väide valeks
Suudab loogiliselt mõelda vaid konkreetsetest objektidest, ega suuda veel haarata abstraktseid struktuure. Väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjuseid hakatakse otsima endast väljastpool. Klassi kuuluvus, transitiivsus, kaalu ja mahu jäävus, järjestus, pööratavus 4. Formaalsete operatsioonide aste Alates 12. eluaastast edasi; hiljem täpsustas, et see aste algab 15-20eluaastast. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, kujuteldavatest ideedest nt. õiglus. Kõige iseloomulikum ongi võime toime tulla oletuslike ehk hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. Asju ei pea enam läbi mängima konkreetselt, seda võib teha ka mõttes. Piaget` arvates on formaalsete operatsioonide aste inimese vaimsete võimete arengu tipp. Piaget. panus Lapse arengu teoreetiline käsitlus, lapse arengu kirjeldamine
annaabi.ee 
