Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse jõe orus (Tähtsamateks linnadeks Harappa ja Mohenjo-Daro, nendes linnades ei asunud templeid ega paleesid). Kunst oli religiooni teenistuses. Eri usunditega seotud kunst oli väga sarnase kujutamisviisiga. Kuningas Asoka ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus budistlike sümbolitega tähistatud kapiteelid. Samal ajal hakati ehitama ka stuupasid (poolkera kujulise kupliga kaetud ehitisi). Ehitajate ja kujurite kunst on alati teineteist täiendanud. Kunstis ei rõhutata erinevusi inimeste ja loomade vahel, sest inimese taassünni kaudu võib inimene sündida kellena tahes. Buddha õpetuse algusaastatel teda portreeliselt eriti ei kujutatud, alates 1
1) Dooria arenes välja Sparta ümbruses. Need templid on kõige lihtsamad, rangemad, väheste kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu. 2) Joonia koolkond arenes välja Väike- Aasia rannikul, Kreeka kolooniates. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid. 3) Korintose stiil arenes välja Kesk-Kreekas, Atika ümbruses. Ta on kõige vähem iseseisvam. Ta on kõige dekoratiivsem ja luksuslikum. Ta ühendas endas kõik teised stiilid. Kasutatakse kõige rohkem akantuslehega kaunistusi. Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi (peripteeri) väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile. Amfiteater rajati looduslikku orgu. Istmed rajati kivisse
Ideaaliks oli vene akadeemiline maalikunst. Maalis portreid. A. Weizenbergi eeskujuks oli Taani klassitsism. Adamsoni eeskujuks Prantsuse realism. Esimeseks moodsa kunsti vooluks peetakse impressionismi. Seda peetakse realismi edasiarenduseks. Maaliti seda mida nähti. Impressionistid kujutasid hetke muljet. Mulje püüdsid nad kiiresti lõuendile panna ja pidasid seda kõige tähtsamaks. Olid esimesed kes kujutasid kaasaegset suurlinna, vedureid, tantsuplatse. Nad tõusid esile uutmoodi kujutamisviisiga. Nad usaldasid loodusteadusi, huvitasid füüsikute valguse teooriast. Olid huvitatud filosoofilisest....vahetu kogemus on kõige tõesem. Esemeid tuleb maalida sellisena nagu neid näeme, pilti tuleb kujutada läbi valguse ja õhu. Maalides on peategelaseks valgus. Kontuurjooned kadusid pildilt. Kasutati palju värvivarjundeid. Ruumilisust oli vähe. Oluline oli traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Anti edasi täpset elu kujutist. Peamine motiiv oli maastik ja vabaõhumaal
7 ja 6 saj. Ekr esines Kreekas kolm tähtsamat koolkonda: 1) Dooria arenes välja Sparta ümbruses. Need templid on kõige lihtsamad, rangemad, väheste kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu 2) Joonia koolkond arenes välja Väike- Aasia rannikul. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid. 3) Korintose stiil arenes välja Kesk-Kreekas. Ta on kõige vähem iseseisvam. Ta on kõige dekoratiivsem ja luksuslikum. Ta ühendas endas kõik teised stiilid. Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile. Amfiteater rajati looduslikku orgu. Istmed rajati kivisse. Etendus toimus ümmargusel orkestral(platsil)
aastate vahetusel: proosa tähtsustumine ja proosa radikaliseerumine (Valton, Unt), ajalooline proosa (algatajaks Kross), romantika + realism (palju on varasemast 1960ndatest romantika realismi põimumist) nagu ka: probleem + realism, mudelproosa (mudeldav tendents proosasse, eriti proosa radikaalsemasse osasse), psühholoogiline modernism (1970nda algus. Eriti psühhoanalüüsiga seotud laine, mis tuleb noores proosas, eesotsas Vaino Vahing, Unt följetonistlik proosa (kujutamisviisiga on seoseid ka Undil). Autorid: Mati Unt, Arvo Valton, Paul Kuusberg, Enn Vetemaa (lühiromaani teke. Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel, liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970)
Projekteerivad tasapinnad: a – põhiekraani risttasapinna (a) pealtvaade projekteerub jooneks p; b – esiekraani risttasapinna (α) eestvaade projekteerub jooneks e; c – külgekraani risttasapinna (a) vasakultvaade projekteerub jooneks k 6. Aksonomeetria Aksonomeetriaks nimetatakse niisugust kujutamisviisi, milles kujutise konstrueerimisel kasutatak- se objekti punktide koordinaate. Sellel viisil valmistatud kujutisi nimetatakse aksonomeetrilisteks kujutisteks. Aksonomeetrilise kujutamisviisiga taotletakse esmajoones kujutise ilmekust. Kujutis on seda ilmekam, mida üldisem on objekti asend kujutamiskiirte ja ekraani suhtes. Aksonomeetrias leiab kujutamist kahest objektist – teljestikust ja objektist koosnev süsteem. Ese (objekt) seotakse teljestikuga võimalikult lihtsas vastastikuses asendis. Sellega saab objekti iga punkt endaga kindlad koordinaadid selles teljestikus, nagu näites sele 22 punkt A(xA;yA;zA). Kuju-
Ilmselt kõige tuntum näident on „Püha Susanna ehk Meistrite kool“. Üldiselt võiks tema draamaloomingu kohta öelda, et torkab silma see, et tekstid on väga kindalt konstrueeritud – mõistusega teksti tegemine. Arusaadav ka, et kirjanik ei tohi päris mõistust kaotada, aga see intellektuaalne joon torkab silma, samuti ka see, et mingisugused eetikasse ja sotsiaalsesse ellu puutuvad teemad on ta jaoks koguaeg tähtsad. See on ka põimitud psühholoogilise kujutamisviisiga. Kui võtta näiteks Vahing ja Vetemaa kõrvuti, siis Vahing regeleb püshholoogiaga ja eetika on aimatav, Vetemaal on esiplaanil sotsiaalsed teemad ja muu lihtsalt liitub. Vetemaa loomingulist palet pehmendab see, et ta on varasest loomingust alates ikkagi tugevalt koomikasõbralik autor. Draama puhul võib öelda, et komöödiad moodustavad eraldi rea, aga nad on tihtilugu mitte niisama lihtsalt lõbusad tükid, vaid traagiline poolus on neis sageli kaasas.
annaabi.ee 
