kurb ja täis emotsioone. Vormiline analüüs: a) Esimese luuletuses on ristriim. Teine luuletus on kirjutatud vabasvärsis ehk siis riim, kui selline puudub. Kolmas luuletus on kirjutatud ristriimis. b) Esimeses luuletuses on 11 värssi ja neli stroofi (2+3+3+3). Vormilisi iseärasused puuduvad. Teises luuletuses on 12 värssi ja 3 stroofi (4+4+4). Vormilised iseärasused puuduvad. Kolmandas luuletuses 8 värssi ja kaks stroofi (4+4). Vormilised iseärasused puuduvad. Kujundikeele analüüs: 1. Epiteet- Paplite pahklikud käed, tormiöö hurmavas haardes. 2. Võrdlus- Lõhenenud huuled kui kuivanud kaev, saatust sa kannad salapaelatsi kaelas kui kallist talismani. 3. Metafoor- nähtamatu nöör (elutee) 4. Isikustamine- kiigenöörid karjatavad, paplite käed haarduvad hommiku külge. 5. Sümbol- mu juuksed kasvavad läbi lae ja haaravad pilvede külge (hing lahkub kehast/ hauast taevasse) 6. Allegooria- veevool viib ära su näo (sa hakkad nutma) 7
Koidula kiire areng toimus 1864.a. alates Tartus, kus teda mõjutasid igapäevane töö "Eesti Postimehega". L. Koidula vaateid ja hoiakuid religiooni ja ühiskondlike probleemide suhtes kandis kindlalt rahvustunne. Luulelooming Koidula esimesed, tõlkemuganduslikud luuletused "Koddo" ja "Emmasüdda" ilmusid 1865.a. "Eesti Postimehes". Erinevalt isast püüdis ta täpsemalt edasi anda tõlgitavat, arvestadea eesti keele, eelkõige kujundikeele võimalustega. Proosalooming Koidulal on umbes 80 teost. Põhilise osa moodustavad isa ajalehe tarbeks saksa keelest vahendatud populaarteduslikud ja ajaloolised palad. Alguspärasemates jutustustes, mis ei ulatu aga luule kunstilise tasemini, käsiotseb Koidula armastusabielu, väljarändamise, ebausu ja muid probleeme. Näidendid ja teatrid Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ning Eesti algupärase näitekirjanduse üks rajajaid
kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele 20. sajandi keskpaiku oli modernism muutunud üldvastuvõetavaks, see levis laialdaselt nii luules, proosas kui ka draamas. Proosa- ja draamakirjanikele olid tähtsamad teksti- ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifesteerimine. Aega peale 1960-ndaid kutsutakse postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism · Kiriku lahutamine riigist kiriku mõjuvõimu kadumine
MODERNISM. 1. Tekkis Prantsusmaal 19.saj. teisel poolel ja kestis 20.saj. esimese pooleni. 2. Mõnede arvates kestis modernism kuni II maailmasõjani, teised arvavad jällegi, et kuni 1960-dateni. 3. Tööstusrevolutsioon Euroopas, teaduse ja tehnika areng, Freudi psühhoanalüüs, teksti ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifitseerimine. 4. Dekadents allakäik. Charles Baudelaire. Sümbolism kunstivool mis sai alguse Prantsusmaal 1880 aastatel. Charles Baudelaire Impressionism 19.saj. maalikunsti vool. Monet Estetism 19.saj. kunstivool, mis rõhutas kirjanduses, kunstis ja tarbekunstis esteetilisi väärtusi. Cristopher Dresser 5. Mõlemad sündisid 20.saj. alguses. Ekspressionismis kasutatakse süngeid ja võikaid
Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi jõul need väärtused kinnitatakse lugejale. Kirjandus mitte ainult ei kujuta maailma, vaid ka väljendab, vormib ja loob seda. Esteetika poeetika püüab jõuda kirjanduslike tekstide kunstilise tervikuni, ilu seaduste alusel. Kujundikeele mõistmine on loomise eelduseks, see lubab mõista ja vallata kunsti. Kujundlikud võtted ja mudelid püsivad Kujundlik kõne on mitmetähenduslik Sarnaselt kõnekujundile ei taandu ilukirjanduslik teos ainult ühele tasandile, see esitab mitmetähenduslikku suhtlust. Seega saame järeldada, et nagu kujundit saab ka teost mitmel tasemel mõista, ühest teosest on võimalik välja lugeda mitmeid ideid. Samas ei saa välisatada, et mõni idee on teistest eelistatavam.
der Gegenwart" (1908), ilmusid toimetusel või kaastoimetusel albumid "Noor-Eesti" II ja III (1907,1909), kus avaldas luuletusi, artikleid, esseesid, kaastöötaja ka soome ja eesti ajalehtedele- ajakirjadele. "Elu tuli" -rakendas meisterlikult rangeid klassikalisi vorme, et neid siis jälle hüljata, noor pooet tabas ajaomase meeleolu ja leidis õnneliku kooskõla isikupärase väljenduse ja traditsoonilise, laiemale lugejaskonnale mõistetava kujundikeele vahel. "Elu tules" valitsevad allegooria, deklaratiivsus, tervikkogu teostuslik ebaühtlus jääb õnnestunud luuletuste varju "Üht laulu tahaks laulda", "Oma saar", "Noorte laul", "Noored sepad", "Raudlaul". Mehelik võitlusluule peegeldub ka armastusluuletustes, milles annab märku eesti luules esimest korda uusaja individualismile iseloomulik hedonistlik, elunautimist väärtustav hoiak. Armastust ja
mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele 20. sajandi keskpaiku oli modernism muutunud üldvastuvõetavaks, see levis laialdaselt nii luules, proosas kui ka draamas. Proosa- ja draamakirjanikele olid tähtsamad teksti- ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifesteerimine. Aega peale 1960-ndaid kutsutakse postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism
annaabi.ee 
