Arvutiga töötajatel on soovitav teha pause tihedamini ja lühiaegseid, mitte harva ja pikki. Puhkepausid peaksid moodustama kokku 10% tööajast ehk iga töötunni kohta peaks olema minimaalselt 6 minutit pausi. Kui arvuti tagant lahkumine pole võimalik, tuleks iga 10 või 15 minuti järel 5-10 sekundiks pilk ekraanilt tõsta ning suunata kaugustesse. Arvutiga töötades tuleks teadlikult pilgutada silmi, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Silmade punetuse korral, võib kasutada ajutise lahendusena kunstpisaraid või silmatilku. Juhul, kui silmad pidevalt punetavad ja valutavad, tuleb lasta arstil silmad üle vaadata. Tuleks järgida ka järgnevaid nõudeid arvutikasutamisel: · kuvari ekraani vertikaalasendi puhul peab silmade tase olema ekraani keskpunktis või 2/3 selle kõrgusest; · pilgu suuna mõtteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga, selle hälve
Hiljem tegime ka interneti küsitluse, kus vastas üle 60 õpilase. Vaatasime ka mida peab jälgima arvuti kasutamisel ja kuidas mõjub arvuti kasutamine tervisele. Pideva õpitegevuse käigus, ei tohiks ekraani jälgimise kestus ületada: · 1.-3. klassini 15 minutit; · 4.-7. klassini 25 minutit; · 8.-12. Klassini 30 minutit. Arvutiga töötamisel peab õppija: · Teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet. · Peab töötama õiges kehaasendis · Vähemalt 30 minuti järel tehakse töötamispaus umbes 3-4 minutiks. Kui ka telekat vaadata, siis on soovitatav pärast tunnist vaatamist puhata oma silmi, ning teha vahelduseks midagi muud. Tulemused Küsitlustest selgus, et 8A klassis kasutatakse arvutit kõige vähem, ning 8B klassis kasutatakse arvutit kõige rohkem. Televiisorit vaatavad kõik kolm klassi üsna võrdselt. Raadiot kuulavad 8andate
väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole . Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Pilguta arvutiga töötades teadlikult silmi, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda (veel rohkem ärritada). Kui silmad juba punetavad, kasuta ajutise lahendusena kunstpisaraid või silmatilku , kuid vaid ajutise lahendusena. Kui silmad pidevalt punetavad ja valutavad, ning isegi silmade puhkuse meeldetuletajat õigesti kasutades olukord ei parane, lase arstil silmad üle vaadata. Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega.
Arvutiõpetaja selgitab õppijatele õige kehaasendi, õpitegevuse pauside ja harjutuste vajalikkust ning jälgib nende täitmist. Pärast pidevat töötamist arvutiga tehakse harjutusi silmadele lisas 1 toodud soovituste järgi; kätele, õlavöötmele ja seljale tehakse ülekoormuse vältimiseks lisa 2 punktis 3 toodud näidisharjutusi. Arvutiga töötamisel peab õppija teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Samuti peab töötama õiges kehaasendis, mille kirjeldus on toodud lisa 2 punktides 1 ja 2. Vähemalt 30 minuti järel tehakse töötamispaus u 34 minutiks, mille jooksul tehakse näidisharjutustes toodud erinevaid harjutusi. 7 5 NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE 5.1 Esimene harjutus
Õpitegevus alg- ja põhikoolis ning gümnaasiumis korraldatakse õpilaste vanusest lähtuvalt. Pideva õpitegevuse käigus ekraani jälgimise kestus ei tohi ületada: 1) 1.3. klassini 15 minutit. 2) 4.7. klassini 25 minutit. 3) 8.12. klassini 30 minutit. Pärast pidevat töötamist arvutiga tehakse harjutusi silmadele. Arvutiga töötamisel peab õppija teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Samuti peab töötama õiges kehaasendis. Arvutiõpetaja selgitab õppijatele õige kehaasendi, õpitegevuse pauside ja harjutuste vajalikkust ning jälgib nende täitmist. 6 4. KLAHVISTIK JA HIIR Ülajäseme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale
Puhkepauside ajal peab tegema kindlasti harjutusi nii silmadele kui kätele-kehale. Silmade hoidmiseks tehakse harjutusi istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga. Harjutusi valida soovi kohaselt kas üks või kaks, varieerida neid päeva jooksul. Lisaks peab arvutiga töötamisel teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Näidisharjutused kätele: Teha umbes 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langetada käed lõdvestunult külgedele, raputada neid, pendeldada ette-taha, ringitada õlgu. Teha 3-4-minutiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul teha harjutusi istudes: tõsta õlgu ja langetada neid, ringitada; käed lõdvalt külgedel, kallutada pea aeglaselt ühele õlale,
annaabi.ee 
