Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi liigiline koosseis on ökosüsteemi kuuluvate liikide nimistu. Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusse kuuluvate liikide arvu. Dominandiks nimetatakse liiki, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Taimede biomassiks nimetatakse nende kuivkaalu pinnaühiku kohta. Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. 7. Toitumissuhted ökosüsteemis, toiduvõrk, troofilised tasemed, populatsioonilained. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed, autotroofsed bakterid, mõned protistid), tarbijad (kasutavad toiduks teisi elusorganisme) ja lagundajad (mikroorganismid, seened ning mitmed selgrootud loomad).
• Lülipuiduline, kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. • Kasutatakse sarnaselt tammega. Sanglepp • pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav. • Valmistatakse vineeri ja lauamaterjali. Haab • Eesti puuliikidest kergeim. Pehme, poorne ja hästi töödeldav. • Valmistatakse katuselaaste ja mitte liialt kuumenevaid laudu. PUIDU FÜÜSIKALISED OMADUSED VEESISALDUS Puidu veesisaldus on puidus sisalduva vee kaalu ja puidu kuivkaalu suhe, mis mõjutab oluliselt tema füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. w – puidu kaaluline veesisaldus, %, mw on puidust proovikeha mass enne kuivatamist, m0- puidu proovikeha mass peale püsiva kaaluni kuivatamist. EHITUSMATERJALID 5 VESI ESINEB PUIDUS KOLMEL KUJUL: 1. kapillaarvesi (ehk vaba vesi) - täidab rakud ja rakkudevahelised tühemikud; 2
Peekonipuljong. Dehüdreeritud toode. Koostis: Sool 55%. Lõhna- ja maitsetugevdajad (E621, E631) Maisitärklis. Taimne rasv. Maltodekstriin. Taimne valguekstrakt(sis soja).Lõhna- ja maitseained, suitsu lõhna- ja maitseaine (sis soja , piima) Toiduvärv (E150d). Pärmiekstrakt.Küüslauk.Peekon 0,1%. Pipar 0,1%. Sibul.Toode võib sisaldadavähesel määral :nisu, muna,sellerit ,kala ja koorikloomi. Säilitada kuivas ja jahedas kohas. Netokaal: 80g. Toitumisalane teave(100g kuivkaalu kohta) Energia 177kcal Valgud 8,0 g Süsivesikud 16,0g Rasvad 9,0g Tootja : Hispaania Parime enne :09/2013 Lõhna-ja maitsetugevdajad-naatriumvesinikglutamaat-E621 südame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Riskirühma kuuluvad allergikud, astmaatikud, peavalu põdevad inimesed ja lapsed. Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla 12 nädalastele lastele. Ei soovita
.................................................................................................... 13 5. Kasutatud kirjandus.........................................................................14 2 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine 1.1. Puidu niiskussisaldusest Puidu niiskus on puidus sisalduva vee kaalu ja puidu kuivkaalu suhe, mis mõjutab oluliselt tema füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. Niiskust väljendatakse veehulgaga protsentides puidu kuivkaalust. Puidu suur niiskussisaldus avaldab puidu omadustele negatiivset mõju, mis tuleb esile puidu töötlemisel, liimimisel ja värvimisel, aga samuti vähendab puidu mehaanilisi omadusi (tugevus- ja jäikusparameetreid). Vesi esineb puidus kolmel kujul: 1. kapillaarvesi (ehk vaba vesi) - täidab rakud ja rakkudevahelised tühemikud; 2
................................................................................................... 22 Lisa 2: Õõnestellis...................................................................................................................................22 3 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE 1.1. Niiskuse mõju puidule Puidu niiskus on puidus sisalduva vee kaalu ja puidu kuivkaalu suhe, mis mõjutab oluliselt tema füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. Niiskust väljendatakse veehulgaga protsentides puidu kuivkaalust. Puidu suur niiskussisaldus avaldab puidu omadustele negatiivset mõju, mis tuleb esile puidu töötlemisel, liimimisel ja värvimisel, aga samuti vähendab puidu mehaanilisi omadusi (tugevus- ja jäikusparameetreid). Vesi esineb puidus kolmel kujul: 1. kapillaarvesi (ehk vaba vesi) - täidab rakud ja rakkudevahelised tühemikud; 2
Kasutatakse enamjaolt viimistlusmaterjalina ja parketina. Lisaks on tamm ka lülipuiduline puu. 5.Saar- Lülipuiduline, kõva ja ilusa mustriga, kasutatakse sarnaselt tammele. 6.Sanglepp- pehme puu, ühtlase struktuuriga, kasutatakse laudmaterjali tootmiseks. 7.Haab- kergemi puuliik, pehme ja poorne, kergesti töödeldav puit. Katuselaastud ja mitte väga kuumenevad lauad. Puidu füüssikalised omadused- • Puidu veesisaldus on puidu vee kaalu ja kuivkaalu suhe, mis mõjutab tema omadusi. Veesisaldus= puidu mass enne kuivatamsit-pärast kuivatamsit/pärast kuivatamist*100%. Puidus esineb vesi kolmel eri moel: • Kapillaarvesi- vaba vesi • Hygroskoopne vesi-imendub raku seintesse • Keemiliselt seotud vesi-ainete koostises • Puidu veesisaldus võib olla tiesti varjeeruv, kui puid raiutakse siis võib see
protsentides tema massist. absoluutne niiskus suhteline niiskus Kui seda väljendada protsentides absoluutselt kuivapuidu massi kohta, saame absoluutse niiskuse sisalduse, kui niiske puidu massist, siis on tegemist suhtelise e. relatiivse niiskusega. A- B A- B Wabs = × 100 Wsuht = × 100 B A · Niiskuse mõõtmine: kuivkaalu meetodiga A- B A- B Wabs = × 100 Wsuht = × 100 B A A niiske puidu mass; B absol. kuiva puidu mass niiskusmõõtjaga mõõtmine Niiskuse liigid puidus: · vaba niiskus (vesi) e. kapillaarne niiskus (C) · seotud niiskus (vesi) e. hügroskoopne niiskus (B) · keemiliselt seotud vesi (A) A B C
arvukam. Enamasti on dominant üks olulisemaid liike ökosüsteemi toitumissuhetes. Selle kõrval võib eristada ka kaasdominante. Tihti on dominandi nimetus antud ka ökosüsteemile» näiteks on mänd männiku dominant. Dominant leitakse seega siis katvuse või biomassi järgi. Ökosüsteemi saab kirjeldada ka selle produktiivsuse järgi. Et kirjeldada kuusikus kasvavate kuuskede produktsiooni, peame esmalt teadma kuuskede biomassi. Taimede biomassiks nimetatakse taimede kuivkaalu pinnaühiku kohta. Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad eriti ilmekalt toitumissuhetes. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela. Toitumisahel saab alguse taimekooslusse kuuluvatest organismidest. Rohelised taimed omastavad ökotoobist anorgaanilisi aineid ja ühendeid ja moodustavad fotosünteesi teel neile vajalikke orgaanilisi aineid.Rohelisi
metsadest. Eestis kasvab turbasamblaid 36 liiki; et neid täpselt määrata, tuleb kasutada luupi ja mikroskoopi. Kõigile turbasammaldele on iseloomulikeks tunnusteks: 1) oksad paiknevad varrel kimpudena, osa neist hoidub eemale, osa ripub 2) varre tipus moodustub noortest okstest tihe "pea" 3) enamasti on varre- ning oksalehed erineva ehituse ja kujuga 4) turbasammaldel on tohutu veeimamisvõime, sammal võib kinni hoida enda kuivkaalu 10-20 korda ületava veekoguse 5) armastavad happelist keskkonda ja tekitavad seda ka ise. Väga halvasti taluvad Ca ioonide suurt kontsentratsiooni, seetõttu ei suuda turba- samblad kasvada Kirde-Eesti lubjatolmuga saastunud rabades 6) turbasammalde värvus ei sõltu mitte liigist vaid kasvukoha avatusest päikesele; varjus kasvavad taimed on rohekad, lagedal kasvavad taimed punakad-pruunikad 7) turbasamblad
annaabi.ee 
