Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt kaitsta. Oli vähem suletud ning toimusid suured muutused Riigid/Perioodid EGIPTUS Vana riigi periood (2700-2200 eKr). Püramiidid Vahepealsed 200 aastat olid suured sisesegadused ja kodusõjad Keskmise riigi periood (2000-1650 eKr) Teeba- tähtsaim usukeskus
Põllumajandus on märgalasid mõjutanud pikka aega. Kui maaharimise algusaegadel oli selle mõju soodele väike, siis hilisem intensiivpõllundus kujunes märgalade kuivendamise peamiseks mootoriks, põllumajanduse kemiseerimine on aga põhjustanud nende reostumise. Põllumajanduse praegune taandareng küll vähendab survet märgaladele, kuid samal ajal kasvavad kinni pärandkooslused. Metsanduse huvid on sageli suunatud märgalade kuivendamisele. Soometsad on küll olulised bioloogilise mitmekesisuse hoidjad, kuid viletsad puidutootjad. Ning metsa hooldus- ja raietööd nendes pole just kerged. Seetõttu on viimastel sajanditel järjest enam märgi metsi kuivendatud ja sama huvi pole kadunud tänini. Kuid kraavitamisest saadav tulu pole tihti katnud isegi tehtud kulutusi, rääkimata looduse mitmekesisusele tekitatud kahju õigustamisest. Seetõttu on huvi
juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused. Kuid pärast kuivendamist mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisreiimi paranemise, intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N- ühendite hulk mullas. Lisaks eespool märgitud muutustele, mis kaasnevad kuivendamisele, hakkab kuivendatud soodel jõudsalt kasvav mets ka ise oluliselt mõjutama pealmise kihi omadusi. Kuivendatud madal- ja siirdesoode metsastumisel muutub oluliselt mullale langeva varise struktuur. Seni põhiosa moodustanud sootaimestiku (esmajoones turbasambla) varis asendub puistuvarisega, mille hulk on seda suurem, mida tootlikum on mets. Kuna puistuvaris on varise põhiosaks terve metsapõlvkonna jooksul, seega väga pikka aega, kujuneb mullale langeva puistuvarise
Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu. 1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), juhendaja J. Eilart. 1966 Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati I Eesti Punane Raamat 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele määratud maade hulgast välja üle 200 000 hektari soid, millest ligikaudu pool vormistati hiljem sookaitsealadeks. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 ha. 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks.
mineraalmuldadel paiknevale mustika osatüübile. The wood sorrel (Oxalis) full- drained swamp site type occurs on well-decomposed fen and transition bog soils of varied thickness, subjected to intensive long-time 15 draining. Jänesekapsa (Oxalis) kõdusoo kasvukohatüüp esineb hästilagunenud erineva tüsedusega madalsoo-ja siirdesoomuldadel, tänu tõhusale pikaajalisele kuivendamisele. The spruce is the dominant tree species in the communities of stable vegetation. This site type is potentially very productive, the quality classes are I...III. Enamuspuuliigiks stabiliseerunud taimkattega koosluses on kuusk. See kasvukohatüüp on potentsiaalselt suure tootlikkusega, boniteediklassid on I...III. Alder buckthorn, rowan tree, juniper, bird cherry grow in the undergrowth. Alusmetsas kasvavad harilik paakspuu, pihlakas, kadakas ja toomingas.
looduse fond (ELF), Maailma looduse fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel looduskaitseorganisatsioon. Lahemaa nn. suur soodesõda rabade kuivendamise rahvuspark sai EUROPARC-i liikmeks. vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele 1992 osales Eesti esmakordselt ÜRO määratud maade hulgast välja üle 200 000 keskkonnakonverentsil (UNCED ) Rio de hektari soid, millest ligikaudu pool vormistati Janeiros. Ratifitseeriti CITES-i konventsioon hiljem sookaitsealadeks. (käsitleb rahvusvahelise kaubitsemise tõttu ohustatud liike, reguleerib elusate isendite,
Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel 1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitseorganisatsioonidega, nagu rahvusvaheline looduskaitse liit (IUCN), 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele määratud maade hulgast välja üle 200 000 hektari soid, millest ligikaudu pool vormistati hiljem sookaitsealadeks. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane käsiraamat „Looduskaitse“. 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 “Soode sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala
annaabi.ee 
