Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus.
Terrass · Terrass endisest lammist kujunenud järsu astanguga piirnev tasand. · Eestis esineb terrasse Pirita jõe, Valgejõe, Võhandu Võhandu jõgi ja Piusa jõe orus. Meretekkelised pinnavormid Pakri pank (Pakri ps.) Rannajärsak · Rannajärsak on kujunenud enamasti lainete purustava ja kulutava tegevuse tulemusena Kallaste pank (Tartumaa) Rannabarr · Rannabarr on kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis on reeglina veepinnast allpool. Peipsi järve rannavöönd madalvee ajal Maasäär · Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning Sääre tirp (Hiiumaa) madal pinnavorm. Rannavall · Rannavall on tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik
; 1970- Gdanski konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitmises Läänemeres ; Ramsari rahvusvah. Tähtsusega märgalade konventsiooni eesmärgiks on kaitsta märgalasid ja selle kaudu eelkõige veelinde. Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. Rannavall on tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Rannabarr on kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis on reeglina veepinnast allpool. Rannabarrid on piklikud positiivsed pinnavormid. Tavaliselt koosnevad nad liivast, aleuriidist ning kruusast. Rannabarrid tekivad sinna, kus lained murduvad. Setete pikiränne- mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre)
hulka. Mõhnad tekivad irdjää pangaste vahele jääpaisjärvedes settinud setetest - Kuidas jagatakse liustikutüüpe? - Milline on liustiku situatsioon, kui ablatsioon on suurem kui akumulatsioon? - Iseloomusta liustiku plastilist voolamist ja basaalset voolamist. - Nim liustiku kulutuslikke pinnavorme - Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid? - Nim liustiku setetega seotud kuhjelisi pinnavorme. otsmoreen, voored - Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? - Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? - Mis on soliflukatsioon? Luited - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidetele piirkondadele? - Miks tekivad varjukõrbed? Rannikukõrbed? - Miks on kõrbed punased? - Milline seos on terasuuruse ja tuule kiiruse vahel? - Kuidas tekivad deflatsioonilised katted?
Troog Rippuv org Silekaljud Jääkriimud - Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid? Moreen sorteerumata liustikusete. Sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast kuni suurte rändkivide/rahnudeni. Moreeni tüübid: Põhimoreen Ablatsioonimoreen Pinnamoreen Küljemoreen Keskmoreen Otsmoreen - Nim liustiku setetega seotud kuhjelisi pinnavorme. otsmoreen, voored - Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi Pinnavormid: oos, sandur, mõhn - Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid - Mis on soliflukatsioon? maavool Luited Subtroopilised kõrbed: Sahara, Kalahari, Austraalia Suur Kõrb
suurel märal selest kas nad elavad kerkival või vajuval rannikul. Lätlased ja Leedulased elavad vajuva maakoorega rannikul. Eestis on turvalisem kuna peagu kogu meie rannik kerkib(loode eestis umbes 3mm aastas, ede eestis 0,05mm aastas) Talvel soojenedes jääb aeg millal on meri kaetud jääga lühemaks ilma kaitsva jääketeta võivad tugevad tuuled tekitada meres tormi laineid mis ründavad randu. Tugevad tormid purustavad hõlpsasti külmumatu kuhjelisi randu, seal hulgas eriti liivarandu. Kuna suurema osa torme lääne mere tekitavad lääne kande tuuled, kantakse nendega vett läänest itta. Seda nähtust nimetatakse ajuveeks püsivalt ja tugevate läände tuulte korral võib vee tase madalates lahtedes tõusta isegi üle 2 meetri keskmisest kõrgemale 2000 aasta detsembris Pärnus 2,6m. Kestvalt tulevad tormid on mitmeid randu purustanud ja rana joont muutnud. Kliima muutused ei mõjuta üksnes ranniku alasid vaid ka mailme mere vesi
2,5 m kõrgune koobas). Järsakute maa suunas taandumisel on nende ette kujunenud tasased murrutus- ehk abrasioonilavad. Tekkeviisi järgi jagunevad rannakuhjevormid liitunuiks (kuhjelised rannaterrassid), vabadeks (maasääred, nooljad maasääred), sulgevaiks (põiksääred, tombolod) ja lahusolevaiks (rannabarrid, kuhjesaared). Ühtesid rannakuhjevorme, näiteks kuhjelisi terrasse, maasääri, rannabarre ja rannavalle, leidub Eestis rohkesti, teised (tombolod, silmusjad maasääred) on võrdlemisi haruldased. Väikevormidest leidub laineviresid, rõõneid ja festoone. Mere- ja järveliivade alal on rohkesti tuuletekkelisi pinnavorme: tuuleviresid, tuiskliivahangesid (eelluiteid), tuiskliivatasandikke, ärapuhumisnõgusid ja -lohkusid, tuulekraave ning kuni paarikümne meetri kõrgusi luiteid. Suurimad luitealad on Narva-
annaabi.ee 
