olekut (soojusaste). Celsius (0°C), Fahrenheit (32°F), Reamur (0°R), Rankine (491.67°Ra), Kelvin (273.15K) Termomeetrites on kasutusel elavhõbe paisuva ainena. Õli on ainete segu ja koosneb mitmete ainete molekulidest. Molekulidevaheline tõmbejõud hoiab õlikihti veepinnal koos ja seetõttu ei saa üksikud molekulid laigust eemalduda ega mitut õlilaiku moodustada. Õlitilk ei jää veepinnale ka väikese kuhjana. Õli võib moodustada veepinnal ühe aineosakese paksuse kihi.
Kui kerasid kokku suruda, siis tekib vedrus tõukejõud (püüab kerasid laiali lükata). Kui kerasid üksteisest eemaldada, siis tekib vedrus tõmbejõud. (püüab kerasid kokku suruda ). Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist ! Vette õli pannes, valgub õli laiali aga ei kata kogu veepinda, sest õli on ainete segu ja koosneb mitme aine molekulidest ning nende vaheline tõmbejõud hoiab õliosakesi koos. Õli ei jää ka kuhjana aineosakeste ja veemolekulide tõmbumisel ja veele mõjuva raskusjõu tulemusel valgub see laiali, moodustades ühe aineosakese paksuse kihi. Õliosakeste läbimõõdu määras Robert Reyleigh ( 20.saj ). Mõõtis ruumala ja pindala ning sai paksuse. Lihtainete molekulide läbimõõt : 2*10-10 m . ( mõnede ) vedelike segamisel ilmneb, et segu ruumala on väiksem ainete ruumalast. Suuremate molekulide vahel on rohkem tühja ruumi ja väiksed lähevad sinna vahele. 2 ) soojusliikumine
mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Kõige populaarsemad olid nad 18. sajandi teisel poolel. Tegemist oli esimese väljaarendatud majandusteooriaga. Kõige tuntuim ja mõjukaim prantsuse füsiokraat oli Louis XV ihuarst Francois Quesnay. Quesnay järgi kehtis majanduses püsivate ja muutumatute seadust kõrval ajastust ja ühiskonnast sõltuvad kirjutatud seadused. Viimaseid iseloomustas Quesnay arvukate reglementide ja korralduste kuhjana, mis viib majanduse loomulikust tasakaalust välja ning tuleb seetõttu kõrvaldada. Riigi sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kuna see kahjustab mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid majandust tervikuna. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis annab ainsana puhastulu. Füsiokraatide meelest määrab rahvuse tõelise rikkuse
ümberkorraldusteks, toetasid kameralistid absolutistlikku valitsemisviisi, teisalt aga sidusid valitsejale antud õigused kohustusega tagada alamate üldine heaolu ja õnn. Füsiokraadid: Füsiokraatidest tuntuim ja mõjukaim oli kuningas Louis XV ihuarst Francois Quesnay (1694-1774). Quesnay järgi kehtisid majanduses püsivate ja muutumatute seaduste kõrval ajastust ja ühiskonnast sõltuvad kirjutatud seadused. Viimaseid iseloomustas Quesnay arvukate reglementide ja korralduste kuhjana, mis viib majanduse loomulikust tasakaalust välja ning tuleb seetõttu kõrvaldada. Riigi sekkumina majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kuna see kahjustab tervet majandust. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis annab ainsana puhastulu. Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega. Füsiokraadid pöörasid senisest rohkem tähelepanu talurahva kui suurima makse maksva ühiskonnakihi kaitsele
kassid paratamatult töötavad erinevate hoiakutega kui inimesed ehk tegelt siis inimesed pole ainukesed hoiaku-hoidjad. Seega, hoiakud pole tehtud inimeste struktuuri kohaselt, ja on lihtsalt kontseptuaalse skeemi esiletoomise tulemus. Mitte ainult inimesed ei omista erinevaid hoiakuid, kuid tundub ka loomulikult eelsoodumuslik. Nt meie visuaalne seadistus lubab enamusel meist, kes pole pimedad, näha asju laual. Selle asemel, et näha mingeid koosolevaid üksikasju kuhjana(marslased). Lisaks, mõned hoiakud ei ole puhtalt kättesaadavad ainult inimestele, vaid tunduvad olevad sisse ehitatud meie kognitiivsetesse võimetesse, mille tulemusena on meil hoiakud, mida hoida. Kuid mitte kõik hoiakud pole vabatahtlikult omistatavad, mõned on õpitavad. Näiteks me peame õppima erinevaid mustreid nagu kõne ja keel. Ja lisaks veel, et enamus tähelepanu ei ole antud meile ainult visuaalselt, vaid ka kõlaliselt. Pole vaja teada ja tunda keelt/kõne, et
võimalikust kaost rohkem; võimalik lume püsiv kuhjumine kinosfäär. Liustikud tekivad, mil lume kogumiseks sobiv ala satub kionosfääri. Firn (sõmerlumi) tekib kui ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad. Jätkuval tihenemisel kaovad poorid firnist täielikult ning see muutub liustikujääks. Liustiku toitumise allikaks on tahked sademed. Voored On tekkinud liikuva jää all jääserva lähedal. Jää on toiminud nii setete kuhjana kui kulutajana. Kujult piklik-ovaalsed. Valdavalt moreenist. 13.Organismide tegevus ja maakoor. Organismide toimel kiireneb murenemine, tekivad mullad, kasvavad kinni järved ning kujunevad turvas, lubjakivid, mitmesugused maagid ja põlevad maavarad e. kaustobioliidid.Puu- ja rohttaimede juured tungivad kivimite vahelistesse lõhedesse aidates nii kaasa murenemisele. Järvede kinnikasvamine veekogu asustanud taimed langevad
kinosfäär. Liustikud tekivad, mil lume kogumiseks sobiv ala satub kionosfääri. Firn (sõmerlumi) tekib kui ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad. Jätkuval tihenemisel kaovad poorid firnist täielikult ning see muutub liustikujääks. Liustiku toitumise allikaks on tahked sademed. Voored On tekkinud liikuva jää all jääserva lähedal. Jää on toiminud nii setete kuhjana kui kulutajana. Kujult piklik-ovaalsed. Valdavalt moreenist. Fluvioglatsiaalsed e. liustikujõelised pinnavormid on tekkinud jääsulamisvee poolt. Äravooluorgudeks on ürgorud, kuhjevormideks on: oosid, fluviomõhnad, sandurid, fluvioglatsiaalsed deltad jt. Jääjärvelised ehk limnoglatsiaalsed pinnavormid on kujunenud jääsulamisvetest tekkinud järvedes. Kulutuslikud vormid abrasiooninõlvad. Kui madalamad kohad täitusid setetega, kujunesid kulutus-kuhjetasandikud
annaabi.ee 
