KALDAEROSIOON kujunevad deltad oskab selgitada vooluvee osa pinnamoe kujunemisel: lammi ja settetasandiku tekkimine; Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: Kulutus ehk erosioon. Kujunevad erinevad jõeorud, tekivad joad, jõgede soodid, jne. Setetete transport ehk tahke materjali ärakanne. Setete ärakande tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtades tekivad sette lavad, -tasandikud ja deltad. Setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Setete kuhjamise tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi Jõesängis voolav vesi uuristab nii kaldaid (küljeerosioon) kui ka põhja (põhjaerosioon). Esimene laiendab, teine süvendab jõesängi. Vooluvee kulutav tegevus sõltub: · jõesängi moodustavate kivimite vastupidavusest, · voolava vee hulgast j · voolukiirusest. Vooluvesi võib tekitada väga mitmesuguseid pinnavorme. Vooluvete toimel on
ja kõrge temperatuur. Suvisel madalveeperioodi peamine toiteallikas on põhjavesi, millele lisandub ka vihmavesi. Talvise madalvee põhjustab pindmise toitumise lakkamine ja peamiseks toiteallikas on samuti põhjavesi. VOOLUSÄNG JA SELLEGA SEOTUD PROTSESSID Voolava vee reljeefi mõjutav tegur jaguneb kolmeks osaks: kulutus ehk erosioon, setete transport ja setete kuhjumine ehk akumulatsioon. Voolav vesi võib seda teha mitmel moel: nõlvade ühtlase kulutamise ja setete jalamile kuhjamise ehk uhtumise teel või sängivooluna mööda kindlat vooluteed. Uhtumine esineb perioodiliste sademete korral, selle korral nõlvast alla valguv vesi võtab kaasa kõige peenema materjali. Kulutuse käigus võivad tekkida uhtorud, need on kõige iseloomulikumad vahelduva reljeefi ja intensiivse põllumajandusega piirkondades. Aluspinnale avaldab uhtumisest suuremat mõju sängivool, mis kannab setteid kaugete vahemaade taha
2. Vältida tuleks kordusi. 3. Igal juhul vältida klišeesid. 4. Autoritekst tuleb kirjutada kirjakeelses sõnavaras ja vältida argikeelt-slängi. 5. Lausetele annavad elavuse verbid, mis panevad lause liikuma. Verbe tuleks kasutada öeldisena. 6. Palju tuleks kasutada isikulist tegumoodi. 7. Elavust tõstab see, kui tekst liigub kiirelt ja elavalt – nõuab lühikesi lauseid ja lühikesi lõike. 8. Elavust ei saa saavutada omadussõnade kuhjamise abil. Vältida sõnu nagu dramaatiline, kohutav, põnev jne. Loomulikkus ja ühtsus – loomulikkus toetub kahele sambale: stiili sobivus sündmusega ja uudise retoorilise olemusega. Ühtsus tähendab, et tekst on samas stiilis algusest lõpuni välja. Stiil ja sündmus 1. Tuleb valida toon ja tempo, mis sobib antud sündmusega. 2. Tekst tuleb liigendada lauseteks ja lõikudeks vastavalt sündmuse liigendusele. 3
/"Kunstnik ateljees";"Kunstnik oma ateljees"; ,,Tüdruk pärlkõrvarõngaga(pärliga), Tütarlapse pea[maalil on erinevates allikates erinevad nimed]";"Pitsikuduja"/ Willem KALF (1619 - 1693) kuulsaim natüürmordimeister, luksuslik värvikasutus ja esemete küllus. /"Vaikelu"/ Jacob van RUISDAEL (1628-1629 - 1682) maalidel on tunda looduse traagiline draama. Tehnikat, mille mõju tulenes suurelt osalt selgete suurejooneliste vormide kuhjamise ja üksikelementide väga detailse kujutamise ühendamisest, võib kindlasti barokilikuks nimetada. /"Talvine maastik"; ,,Kivisild"; Dresdeni ja Detroiti ,,Juudi kalmistu"; ,,Briis" / Paulus POTTER (1625 - 1654) võitis tunnustust loomamaalidega e. animalistika. /"Noor härg"/ 15. ROKOKOO - tähtsamad kunstnikud ja nende looming (Prantsusmaa, Inglismaa). 18. saj. I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat
selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; X. oskab selgitada vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel; Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: kulutus ehk erosioon. Kujunevad erinevad jõeorud, tekivad joad, jõgede soodid, jne. setete transport ehk tahke materjali ärakanne. Setete ärakande tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtades tekivad settelavad, -tasandikud ja deltad. setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Setete kuhjamise tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. Kuidas tekib soot? Märgi skeemile kohad, kus on kiire ja kus aeglane veevool. Tähista erinevalt kohad, kus jõgi kallast kulutab ja kuhu materjali maha jätab. Täienda joonist, et selgitada, kuidas tekib soot ehk vanajärv. Märgi joonisele erinevate leppemärkidega, kus toimub kulutus, kus setete kuhjumine. 29
Aga mis on siis, kui leiutatakse ainult uued majandussuhted, mitte riigikorda? Marx väidab, et ikkagi tuleb kõik komponendid leiutada, sest muidu ei hakka asi tööle. Marx nimetas algselt nelja formatsioonitüüpi. Järgmine võiks olla kasvõi kommunism, aga ta jätab selle siiski empiiriliseks küsimuseks. Marxi poolt nimetatud formatsioonid on 1. Aasialik 2. Antiikne 3. Feodaalne 4. Kapitalistlik 23 Loone arutleb kääpa kuhjamise teemadel. . . püramiidi ikka nii ei ehita. Kui inimesed tulevad kokku ja leiavad, et külavanem on juba niigi maha maetud. Samas võimaldab tsent- raliseerimine ka vaeses riigis ilusaid ja huvitavaid asju teha. Näiteks Moskva metroo — mujal sellist muidugi ei olnud. . . (EL) 1.9. KARL MARX 21 Ülemist punkti sellel teoorial ei ole, olgu tüüpe kuivõrd palju tahes.
informatsiooniallikad ja seob omavahel mitmeid informatsiooni kogumise viise, aidates nii ära hoida või parandada ühe informatsiooniallika kasutamisest tekkida võivaid moonutusi, mis võivad peegeldada üksnes osa vaadeldavast nähtusest. RAR aitab uurijal saada täielikumat pilti ja varustab teda ühtlasi taustainformatsiooniga, mis tagab keerukate nähtuste parema mõistmise. RAR võimaldab nähtuse või probleemi süvitsi uurimist selle kohta faktide kuhjamise asemel. See lähenemine annab teavet taustaerinevuste ning küsitletavate huvide ja probleemist arusaamise kohta, võimaldades uurijal ära tunda moonutused kogutavas informatsioonis ja seega paremini hinnata saadud teabe tõepärasust. Teabe kontrollimine erinevatest allikatest ja "infokolmnurkade" loomine on põhiliseks RAR-i iseloomustavaks elemendiks. Tulemused loovad probleemist eelduslikult selge ja olulist esiletoova pildi ja sobivad seega edasiste sekkumiste planeerimiseks.
ei ole praktiliselt võimalik koostada isegi sisemiste vastuoludeta sõnastikku. Absoluutse tõe esitamine keele kohta pole sõnastikuvormis isegi teoreetiliselt võimalik. Väikese kõnelejaskonnaga keele puhul võib koostaja jaoks arves- tatav motivaator olla ka keele korraldamise või arendamise soov. Nagu kirjutamiseks mõeldud sõnastikus, on ka siin vastete andmine vältimatu. Vihjesõnastik Sõnastikku, mis kasutab vastete kuhjamise tehnikat, st annab palju vasteid, kuid ei aita nende hulgast õiget leida, on Enn Veldi nimetanud vihjesõnastikuks. Oma kasutusviisi poolest sarnanevad vihjesõnastikud sünonüümisõnastikele – aitavad kasutajal meelde tuletada sõna, mis on tema leksikonis tegelikult juba olemas, „keele peal”. Vihjesõnastiku kasutamine on nagu ajurünnak, kus lastakse fantaa- sial vabalt lennata ja pakutakse igasuguseid, ka esmapilgul äärmiselt
annaabi.ee 
