maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus. 1. Sulami keemilisest koostisest 2. Temperatuurist 3. Gaaside sisaldusest 3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur? 1. Mida kõrgem on räni sisaldus seda happelisem, mida madalam on räni sisaldus seda aluselisem on laava. Kõrgema räni sisaldusega laava voolab vähe moodustades kuhiku, kuid madala sisaldusega laava voolab kaugele moodustades tasase ala. 2. Mida kõrgem on laava temperatuur seda kaugemale laava voolab, moodustades tasase ala, kuid mida madalam on temperatuur seda vähem maad laava voolab, moodustades kuhiku. 4. Selgita, kuidas on seotud plahvatuslik vulkanism ja magma gaaside sisaldus. Mida suurem on rõhk Maa sügavuses seda rohkem on seal gaase( H 2O, CO2). Mida suurem on gaaside
Pesas on mitu emast. Üks emane muneb aastas umbes 150 000 muna. ... Sissetungijate vastu vaenulikud Peetakse üheks kõige arenenuma sotsiaalse võrgustikuga loomarühmaks Muidu sööb ta väiksemaid putukaid ja nende vastseid aga ka väikseid taime tükikesi või seemneid. Mesinike jaoks on nad kahjurid, sest võivad ühe ööpäeva jooksul varastada kuni viis kilo mett. Peletamiseks kasutatakse tomatilehti, rabarberit ja ka kaneelipulbrit Vaenlased Karud- peksavad kuhiku laiali Metssead- lamasklevad pesal ja naudivad sipelgate ,,massaazi" Mutid- uuristavad käigud pesa alla ja söövad sealt natuke sipelgaid. Inimene- Raiudes metsa hävitab sobiva keskkonna.
LAAVA Maakera sügavuses on temperatuur kõrge ja kivimid on sulanud ning kivimimass voolab tulemäest välja laavana. Mööda mäenõlvu voolates hävitab ta kõik, mis ette jääb. Välja purskab tuhandeid tonne tuhka, kivimeid, mis katab maa kilomeetrite ulatuses. Võib matta enda alla terved külad ja linnad. KRAATER · Tulemägi on enamasti koonusekujuline · Koosneb eelmiste pursete ajal kuhjunud materjalist tuhk, purustatud kivimid, laava · Kuhiku tipus on lehtrikujuline süvend, mis ongi kraater VULKAANI EHITUS VULKAANID ON · tegevvulkaanid · puhkavad vulkaanid · kustunud vulkaanid TEGEVVULKAANID · Tegutsevad (purskavad) vulkaanid. · Vulkaani tegevus on vaibunud ning aja möödudes hakkab ta uuesti purskama. · Neid on maailmas üle 800, enamik Vaikse ookeani rannikualadel. · Euroopas on neid Islandi saarel Jaava saarel asuv Sundora ja Vahemere ääres.
**Laamade kokkupõrge deformeerib kummagi serva.Kivimid ja setted,mis sellesse tsooni jäävad,surutakse tugevasti kokku-kurrutatakse.Selle käigus laamade servad paksenevad,suurem osa kokkupressitavast kivimassist surutakse sügavamale vahevöösse ning suhteliselt väike osa kasvab kõrgusesse.Tekivad kurdmäestikud,miva võime oma silmaga näha Alpides või Himaalajas. Kilpvulkaanid - vulkaanid,mis purskavad rahulikult,laava on väga vedel,valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku.(Leidub Islandil,Hawaiil ja Uus-Meremaal) Kihtvulkaan - vulkaan,mis purskab vaheldumisi gaasi,tuhka ja laavat;nende järsunõlvalises kuhikus vahelduvad tardunud laava kihid tuhakihtidega.Asuvad Vahemeremaades(Vesuuv,Etna) ja Vaikse ookeani ümbruses (Kljutsi,Fudzijama) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutmine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu,vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel.
kurrutatakse. Kurdmäestik- mäestik, kus maakoorekihid on geoloogiliste sisejõudude mõjus surutud lainekujulistesse voltidesse: kurd on sisejõudude toimel tekkinud maakoorekihtide lainekujuline käänd. Kaldeera- suur järskude ja astmeliste veerudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas. Kilpvulkaanid- vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. Maavärin- maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Seismologiajaamad- jaamad, mis tegelevad maavärinate põhjuste, leviku uurimise, maavärinate esinemise ennustamisega. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide meh.(rabenemine e.füüsikaline murenemine) ja keemilisel (porsumine e.keemiline murenemine) toime. Füüsikaline murenenmine e rabenemine- kivimite murenemine füs
mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. Kiht-ja kilpvulkaan kilp= vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. kiht=suhteliselt suur, pikaealine pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisest maapinnal. Aktiivne ja kustunud vulkaan A=siis kui ta purskab või ta sees toimub veel midagi K= kui ta ei purska, ei pruugigi enam kunagi pursata, sest sees ei toimu mitte midagi Maavärin seismistest lainetest põhjustatud maapinna liikumine. Epitsenter punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Mineraal looduslik tahke keemiline ühend või ehe element, mida
magma Maa sügavuses tekkinud veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuumi kivimite sulam. laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. kilpvulkaan vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, moodustab lameda kuhiku. Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan Kustunud vulkaan on hetkel mittetegutsev vulkaan laamtektoonika - teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. vulkaaniline saar - on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. kuum täpp - on laamasisene vulkaaniline piirkond.
Kilp Läbi ajaloo palju kasutatud, infot aga vähe kuna enamjaolt olid need tehtud puidust. Kuigi kasutati ka raud- või pronksdetaile. Teadmsied pärinevad 15.-16. saj. jooniste kaudu. Varasemast jast pärinevad mõningased arheoloogilised leiud (Eestis leitud 6-7 fragmenti,mis pärinevad 5.-7. sajandist ja leitud kalmetest) pikk raud detail keskel laiend ja lainedil koonus- kuhik. Kuhik seest poolt on tühi ning sellel on käepide. Kui kilp kätte võtta siis käsi läheb kuhiku sisse, et kilbi tasakaal/raskuskese oleks paigas. Teated puuduvad kuni 11. sajandini. Kuulus vaip 11. saj lõpust näitab, et kasutusel oli 3 tüüpi. Peamiselt mandlikujulised. Mitu kinnituskohta x-nahkrihmad ülemises otsas kinnitamaks õlakaitseks, = randmekinnitus. Kui käsi neist kinnitustest läbi panna oli võimalik ka vasaku käega hobust juhtida. Pikkuselt alumine ots ulatus üle põlve, kaitsmaks löökide eest mida jalgadesse üritati anda. 12
nimetatakse bronhioolideks. 8.2. Kopsud: Inimesel on kaks kopsu parem ja vasak. Need on mahukad elundid, mis täidavad peaaegu kogu rinnaõõne, välja arvatud selle keskosa. Kopsud asetsevad rinnaõõne külgmistes osades. Nende vahele jääb elundite kompleks, mis on tuntud keskseinandina ehk mediastiinumina. Mediastiinumi hulka kuuluvad söögitoru, hingetoru koos kopsutorude algusosaga, rinnaaort, süda koos sinna suubuvate ja väljuvate veresoontega. Kopsud on kuhiku kujulised. Üleval asub tipp, alla poole jääb alus. Ülevalt ulatuvad kopsutipud üle rangluu, altpoolt toetuvad kopsud vahelihasele. Roiete poole jääv kopsude osa on kumer, sissepoole jääv osa nõgus. Parem kops jaotub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks. Vasak kops jaguneb üla- ja alasagaraks. Kopsude sees etendavad kujundavat osa bronhide harud. Bronhid, kopsus hargnedes moodustavad bronhiaalpuu. Kõige peenemaid bronhiharusid
annaabi.ee 
