nõrgem. Mehe võim naise omandi üle oli nii suur, et naised kaotasid oma vara käsutamisõiguse. Naise õiguslik olukord paranes seoses Rooma õiguse taasavastamisega 12. sajandil. Igapäevaelus oli naistel perekonnas tähtis roll: nendest sõltus perekonna heaolu ja käitumisest perekonna au, kogu majapidamine oli nende õlul ning nende kohustuseks oli ka lisasissetulekute hankimine, kuna tütarlapsed hankisid ketrajate ja kudujatena perekonnale suuremat lisatasu kui pojad meeste tööga. Samuti pidi ka naine suguvõsa koos hoidma, kindlustades abikaasade vahelise üksmeele ja ära hoidma konfliktid. Vaatamata naiste nõrkadele õigustele oli neil siiski küllaltki hea elu, sest mees pidi oma naist üleval pidama ja talle andma kõike, mida ta vajab. Naiste majanduslik positisioon oli nõrgem kui meestel. Nende tööjõudu väärtustati vähem kui
Naise mureks olid tööd majas ja õues -- koduhoidmine, toidu valmistamine, koduloomade eest hoolitsemine jne. Kuid kui naised teenisid mujal rohkem kui kodus töötades, siis palkasid nad endale abilise, kes nende eest kodused tööd ära tegi. Tänu neile töötavatele naistele, kes olid oluliselt määral kaasatud tootmisse, räägiti naiste ametitest. Naised illustreerisid ja köitsid raamatuid, tegutsesid ka investeerijatena, arstidena ja ravitsejatena. Veel tegelesid nad ketrajatena ja kudujatena. Autoriteetsed naised mõjutasid kesaegseid naisi ja nende tegevusi. Keskagsed pühakud olid Püha Birgitta, Siena Katariina ja Hildegard von Bingen ja haritud Christine de Pisan. Esimest kolme naist ühendab see, et nad kummardasid jumalatja nad kõik nägid nägemusi ning tõlgendasid neid nii nagu heaks arvasid. Nad osutasid suurt mõju just naiste kloostri elus ja kiriku ilmalikus liikumises. Kuigi ühiskond suhtus neisse negatiivselt ei takistanud see neil olla edukas. Christine
Samuti on ketramine ja kudumine olnud pigem naiste tööd. Jõukamatest ametitest pidasid nad riide-, vääriskivi- ja siidikaupmehe ametit. Vaid üpris vähesed elukutsed olid mõeldud ainuüksi meestele. Naised ei pidanud ameteid, mis nõudsid raskete koormate kandmist või reisimist, samuti ei võinud nad olla juristid ja notarid. Haritud naised kuulusid vaimulikku maailma, olles nunnad, begiinid ja erakud. On välja arvutatud, et tütred teenisid ketrajate ja kudujatena perekonnale suuremat lisatulu kui pojad meeste töödega. Abielu oli võrreldes tänapäevaga tunduvalt populaarsem. Abielumoraal oli kiriku relv ühiskondliku korrastamatuse vastu. Abielu eesmärgiks oli vältida igasugust laiduväärset käitumist ja järglaste saamine. Seda tingis eriti asjaolu, et 9. sajandil oli Euroopa elanikkond tunduvalt vähenenud kuna 30-40% inimestest oli jäänud vallaliseks.
Mesopotaamias. Tihti müüsid olude sunnil ka vanemad oma lapsi orjusesse sellek, et saada tasu või et laps jääks ellu, kuna ise ei suudetud oma last toita. Kõige sagedamini kasutati orje abijõuna. Mehed ehitasid tamme, kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, töötasid kaevandustes ning töötasid ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes. Naised töötasid aga enamasti valitseja või templite töökodades ketrajate,jahvatajatena ja kudujatena. Aja jooksul on inimkaubandus aga märgatavalt muutunud. On muutunud viis kuidas inimkaubitsejad meelitavad ja allutavad oma ohvreid. Usaldusväärne imago on värbaja edu pant. Nad võivad olla igast vanusegrupist, nii mehed kui naised, perekonnainimesed, ärimehed isegi ohvri kallimad või vanad tuttavad. Niisamuti võib tuntud ja tõsisesisuline päevaleht osutuda ohvrite värbamise kanaliks. Muutunud on ka viis, kuidas ja kus kasutatakse müüdud inimesi. Tegelikkuses aga tähendab
Kaasavara läks tagasi naisele ja laste ülalpidamine oli mehe kanda. Naistel oli oma osa ni koduses majapidamises kui ka avalikus elus. Naised said varandust nii kaasavarana kui ka pärandusena kas vanemate või abikaasa käest. Kodune majapidamine kannatas välja mehe eemalviibimise, mitte aga naise äraolekut. Kaasavarana said naised vallasvara, mitte maad. Naistele kuulus ka maju ja kortereid, mida võis välja uurida, aga ka müüa. Naised tegutsesid ka ametites, eeskätt kudujatena, toiduvalmistajatena, lapsehoidjate ja ammedena. Samuti oli naisi baari-ja kõrtsipidajate hulgas. Kui kasvas perekeskus ja perekond läks üle avalikku ellu, muutus naisele kuuluv kodune majapidamine tähelepanu objektiks. Naised säilitasid väga kaua oma kultuuri oma kommete ja riietustega. Hellenism tunneb ka õpetatud naisi. Neil kõigil oli haritud isa, nii et isa mõjutas tütarde karjääri rohkem kui nende abikaasad.Naised olid professionaalid kuntsi, luule ja muusika vallas
Tihti müüsid olude sunnil ka vanemad oma lapsi orjusesse. Kas sellepärast, et saada tasu, või seetõttu, et laps jääks ellu, kuna ise ei suudetud oma last toita. Kõige sagedamini kasutati orje abijõuna- mehed ehitasid tamme, kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, töötasid kaevandustes ning töötasid ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes. Naised töötasid aga enamasti valitseja või templite töökodades ketrajate,jahvatajatena ja kudujatena. (Unicef) Aja jooksul on inimkaubandus aga märgatavalt muutunud. On muutunud viis kuidas inimkaubitsejad meelitavad ja allutavad oma ohvreid. Usaldusväärne imago on värbaja edu pant. Nad võivad olla igast vanusegrupist, nii mehed kui naised, perekonnainimesed, ärimehed isegi ohvri kallimad või vanad tuttavad. Niisamuti võib tuntud ja tõsisesisuline päevaleht osutuda ohvrite värbamise kanaliks. Muutunud on ka viis, kuidas ja kus kasutatakse müüdud inimesi. Tegelikkuses
annaabi.ee 
