madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse sugukonda kuuluvat kilu, samuti turska ja lesta. Räim on riimveega kõige paremnimi kohastunud ning elab kogu Läänemeres Taani väinadest kuni Põhjalahe põhjasoppideni. Majanduslikus mõttes on ta Läänemere tähtsaim püügikala. Toiduks tarvitab räim planktonit. Suurem osa Läänemere räimi koeb kevadel saarestikus ja merelahtedes 1-15 meetri sügavuses vees. Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks. Erinevalt enamikust merekaladest arenevad vastsed räime marjateradest merepõhjas. Räime püütakse aasta ringi ja püüda saab teda nii rannikuvees kui ka madalal kaugel avamerel. Rohkem kui pool püütud räimedest söödetakse karusloomafarmides ameerika naaritsatele ja rebastele. Kilu elab Läänemeres peaaegu kõikjal. Ta koeb avamerel, tähtsamad koelmud on Läänemere keskosas. Kilu on räime
otsene nagu seda võiks oletada. Kalade hulk Läänemeres, samuti nagu teisteski veekogudes on piiratud ja püük osutub majanduslikult tasuvaks ainult siis kui kalad moodustavad tihedamaid koondisi. Seetõttu teostatakse püüki üksnes neil aladel, kuhu kalad koonduvad talvitumiseks, kudemiseks või toitumiseks: põhjalähedastes veekihtides talvituvaid räimi ja kilusid püütakse traalnootade ja jääaluste nootadega; mitmeid kalaliike püütakse kudemise ajal, näiteks süvikupiirkondades kudevat turska traalnootadega, rannikuvetes kudevat kevadkuduräime seisveenootade ja mõrdadega, sügiskuduräime võrkudega. Niisiis, enamikku Läänemeres elavaid kalu püütakse kindlatel aastaaegadel ja kindlates piirkondades. Seepärast olenevadki saagid suurel määral püügitingimustest vastaval hooajal. Ilmastik võib otseselt mõjutada kalapüügi intensiivsust: tugevad tormid ja halvad jääolud ei võimalda kalade püüdmist; mõningatel pehmetel talvedel aga Läänemeri ei
Seal elab ka sellileid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres järglasi, kuna siin on liiga väike soolsus. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Räim · Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi · Toiduks plankton · Koeb kevadel 115 m sügavuses · Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks 3 Kilu · Elab Läänemeres kõikjal · Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu · On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega · Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk · Tursasaak on kõikuv · Elab merepõhja lähedal · Kasvab kuni 110cm pikkuseks
Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ning emaslind ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partidega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks. Kalastik Räim Kilu Tursk Lest Lõhe, meriforell, angerjas Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Toiduks plankton Koeb kevadel 1-15 m sügavuses Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk Tursasaak on kõikuv Elab merepõhja lähedal Kasvab kuni 110cm pikkuseks Toitub kaladest, selgroogsetest Lest Laia ja lapiku kehaga põhjakala
Torist, ehkki ristipäev ehk taevaminemispüha pole liikuva pühana kudemisaja dateerimiseks kuigi sobiv. Kalandusealastesse trükistesse on rahvapärase kalendaariumi interpreteerimisel sattunud eksitavat. Ülaltoodud teates, et jürihaug koeb juuni keskel, on vastuolu jüripäev on 23. aprillil. Ka pole õige öelda «maarjahaug ehk küünlapäevahaug». Küünla(maarja)päev on 2. veebruar; ilmselt märgib nimetus maarjahaug ikka paastumaarjapäeva (25. märts) aegu kudevat haugi. Selle päevaga dateeritakse rahvakalendris kevade algust, keskmise õhutemperatuuri jõudmisega 0 °C piirile jõuab kätte sulavete aeg, omakorda sõltub sellest haugi kudemisränne. Üksikuid teateid on kalapüügiõnne taotlemisest imitatsioonimaagilise puuhalgude tuppatoomisega: Maarjapääva hommiku enne päävatõusu tuuvasse puualga väljast tuppa, see saab palju avisid see aasta. K. Salve on kalastusmaagilist puude tuppakandmise kommet pidanud liivlaste erijooneks
Osa räimi koeb kevadel, osa sügisel. Talvituvad põhjalähedastest veekihtides. Kevadel siirdub kevadkuduräim kudemiseks rannikulähedastesse madalamatesse vetesse. Suvel planktonirikastes veekihtides (10- 20m). Räim on toiduks röövkaladele: tursk, lõhe, meriforell, koha. Räim on üheks tähtsaimaks kalaliigiks Läänemeres. -Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi -toiduks plankton -koeb kevadel 1-15m sügavuses -sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja kirdeosa ning külgnevate lahtede need piirkonnad, kus vee soolsus ei lange alla 4 promilli. Kilu on pelaagiline planktonitoiduline kala. Kilu koeb mere lõunaosas maist augustini, põhjaosades juunist augustini. Kilu marja terad on pelaagilised. Kilu on toiduks tursale, lõhele ja ka lindudele ja hüljestele. Kilu lühikese elutsükli tõttu võib ta arvukus üsna kiiresti muutuda.
annaabi.ee 
