kärnkonnast. Kanakull võib toituda põldvarblasest, põldhiirest, halljänesest ja juttselg kärnkonnast. Nirk võib toituda halljänesest, põldhiirest, nastikust, juttselg kärnkonnast, heinaritsikast ja põldvarblasest. Nastik võib toituda põldhiirest, heinaritsikast ja põldvarblasest. Juttselg kärnkonn on väljasuremis ohus seetõttu, et rannikualasid saastatakse kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni konnadele sobivad kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades. Juttselg kärnkonnad toituvad tigudest ja erinevatest putukatest, kui liik sureks välja, poleks nii palju konni, kes reguleeriks putukate ja nälkjate arvu. Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine jätkub või isegi kiireneb. Kahepaiksed
Suurim haug: 19.9k g, 17 aastat vana. Tavaliselt kuni 50cm pikad. Levik ja elupaik: Kõige laiema levikuga kalaliik Eesti sisevetes. Elab jõgedes, ojades, järvedes ning mere rikkaliku taimestikuga aladel. Eriti rohkesti Väinameres. Havisid võib elada ka turbaaukudes, karjäärides ja tiikides. Paikse eluviisiga, ei hoidu parvedesse ning pikemaid rändeid teeb ainult kudemisperioodil. Sigimine: Koeb jäämineku ajal aprilli keskel, merelahtedes isegi märtsi lõpus. Kudemispaigad on üleujutatud madalaveelised luhad. Kudemisaladele saabuvad esimesena noorde isased havid. Pärast marja heitmist kooruvad 1225 päeva möödumisel vastsed. 3 Toitumine: Havidel on meie veekogude kõige ahnema röövli kuulsus. Nad haaravad suure aplusega esimest ettejuhtuvat saaki. Haugide toidumenüüsse kuuluvad kõikvõimalike kalaliikide kõrval mitmesugused selgrootud, konnad, veelindude pojad ja väikesed imetajad (nt mügrid)
sood katavad umbes kolm neljandikku Kõige suurema pinna hõlmavad rabad (ulatuslikumad: Põltsamaa ja Laeva raba) seejärel siirdesood ning madalsood Rabasaari ja laukaid Kevadel pesitsevad seal tedred,kotkad ja teised haruldased linnuliigid Soosaared pakuvad turvalisi pesapaiku hundile Kaitsealal asub 12 vooluveekogu (suuremad: Emajõgi, Pedja ja Põltsamaa) Üleujutuse ajal katavad rohkem kui kolmandiku kaitseala pindalast. Vanajõed on tähtsad kudemispaigad kaladele(haug,latikas) Sealsetes jõgedes on kindlaks tehtud 19 kalaliiki neist 2 on haruldased Elutsevad seal ka saarmad ja koprad Luhaniidud koos lammipajustikega hõlmavad peaaegu kümnendiku kaitseala pindalast Kõige ulatuslikumad luhaniidud asuvad Suure Emajõe lammil Euroopas on sellised lammimaastikud väga haruldased AlamPedja luhtadel Baltimaade parimad rohunepi paigad Elab palju rukkirääkusid Kaitsealalt on teada 230 samblikuliiki
vastsed, kelle areng noore konnani kestab 45…55 päeva. Vahetult enne moonet on kullesed 2,5…2,8 cm pikkused ning erinevalt teistest meie kärnkonnadest võib nende areng toimuda ka riimvees. Kõred saavad suguküpseks 3…4 aasta vanuselt. Kõre kuulub looduskaitse alla ning tegemist on haruldase ja kaitset vajava liigiga, kelle arvukus on viimastel aastatel järjest langenud. Selle põhjuseks on rannikualade saastamine kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni konnadele sobivad kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades. Seetõttu on kõre looduskaitse all. Jekaterina Bavõkina 12.kl
majandustegevust. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, kus piirangud tulenevad otse looduskaitseseadusest ning neile ei koostata kaitse-eeskirja. Hoiualal viibimine ega kalapüük ei ole keelatud. Püsielupaigad luuakse kaitsealuste loomade sigimisalade või muude koondumispaikade ning taime või seene looduslike kasvukohtade säilitamiseks. Samuti on püsielupigad seaduse mõistes lõhe ja jõesilmu kudemispaigad ning kotkaste, must-toonekure ja lendorava pesapuu kaitse- tsoonid. Alad võetakse püsielupaigana kaitse alla keskkonnaministri määrusega. Püsielupaigas kehtib kaitse alla võtmise määrusega sätestatud kaitsekord või pesapuid ümbritsevas kaitsetsoonis otse looduskaitseseadusest tulenevad piirangud. Reservaatides on inimeste viibimine ja igasugune inimtegevus keelatud. 3 Natura 2000 alad Eestis
11. oktoober, 2007 NATURA 2000 Veel mõisteid.. Püsielupaik on kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (näiteks rände ajal), kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht või lõhe ja jõesilmu kudemispaik. Lõhe ja jõesilm on seaduses eraldi välja toodud seetõttu, et need liigid ei ole Eestis kaitse alla võetud kuid on kantud EÜ Loodusdirektiivi lisadesse, mistõttu tuleb nende liikide olulised kudemispaigad kaitse alla võtta, kuid samal ajal võib väljaspool nende liikide kaitseks piiritletud alasid lõhe ja jõesilmu kutselist kalapüüki jätkata. (Püsielupaigad võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. Määrusega kinnitatakse püsielupaikade piirid ning kaitsekord.) Isendi kaitse kehtib nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud. See tähendab, et kaitsealuste liikide
mosaiikse maastiku kadumine luitealade metsastamine väikeveekogude halb seisund maaparanduse negatiivne mõju Põllumajanduse intensiivistumine: põllumajandusmürkide ja kunstväetiste intensiivsem kasutamin, tõhusama põllumajandustehnika kasutamine Liikluskoormuse suurenemine kahepaiksete hukkumine rände ajal Kõre - rannikualade saastamine kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni konnadele sobivad kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades. Mudakonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus - tänapäeval on väikeste tiikide tihedus maastikul langenud, hukutavalt mõjuvad ka lumeta karmid talved. Rabakonna kudu ja kullesed on tundlikud saastatusele ja hukkuvad juba mistahes reostusega veekogudes. Rohe-kärnkonn on Eestis haruldane, ta on tundlik saastatusele ning tema elupaigad, eriti
vastsed, kelle areng noore konnani kestab 45...55 päeva. Vahetult enne moonet on kullesed 2,5... 2,8 cm pikkused ning erinevalt teistest meie kärnkonnadest võib nende areng toimuda ka riimvees. Kõred saavad suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Kõre kuulub looduskaitse alla ning tegemist on haruldase ja kaitset vajava liigiga, kelle arvukus on viimastel aastatel järjest langenud. Selle põhjuseks on rannikualade saastamine kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni konnadele sobivad kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades. Seetõttu on kõre looduskaitse all. 5 Eesti selgroogsed Roomajad Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale
Väiksematest kiskjatest on levinud rebane, kährik, mäger, metsnugis ja saarmas. Samuti esineb tuhkrut, kärpi ja nirki. Tänu elupaikade mitmekesisusele on ka lindude liigirikkus vaadeldaval alal väga suur. Nende osakaal on oluline just saartel. Soome lahe rannik on ka oluline lindude rändetee. Ka kalastik on rannikumadaliku vetes väga liigirikas, esineb nii magevee-, mere- kui ka siirdekalu. Rannikumadaliku jõed on olulised siirdekalade (lõhelised ja silmud) kudemispaigad. Lõhe arvukus on oluliselt langenud ning regulaarselt võib teda kudemas näha Vasalemma, Keila, Pirita ja Rutja jões (vähem Loobu ja Kunda jões). Meriforell on vee suhtes vähem nõudlik ning teda võib kudemas näha pea kõigis Põhja-Eesti jõgedes. (Põhja-Eesti rannikumadalik 2009) Kaitsealustest selgrootutest tuleb esile tõsta ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera). Olulisemad merekalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub
7...8,5 mm pikkused. Vastse areng vältab 45...55 päeva (1...1,5 kuud), vahetult enne moonet on kullesed 25...28 mm pikkused. Kulleste areng võib toimuda ka riimvees. Kõred saavutavad suguküpsuse 3...4 aasta vanuselt. · Koht ökosüsteemis Vaenlasteks võivad olla rebased, mägrad, siilid ja teised kahepaiksetest toituvad loomad. · Ohustatus ja kaitse Elupaikade hävimist põhjustab rannikualade saastamine kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni kudemispaigad. Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti · Kehamõõtmed Kehapikkus on 7...8 cm. · Levik Eestis ja maailmas On levinud Kesk-Euroopast (Loode-Prantsusmaast ja Belgiast) Lääne-Siberi lõunaosani ja Araali mereni. Levila põhjapiir ulatub Peterburini, lõunapiir Krimmini. Ei leidu Inglismaal ja Iirimaal. Eestis asub oma levila põhjapiiril, elab peamiselt Kagu- ja
annaabi.ee 
