puhkebaasi. Ülemjooksul ja kohati ka keskjooksul on jõgi süvendatud ja õgvendatud, enamuses pikkuses aga voolab looduslikus sängis. Jõe kaldad on ülemjooksul kuni Sakuni madalad, kesk- ja alamjooksul enamasti kõrged. Jõe keskmine lang on 0,69 m/km. Lang on suurim keskjooksul 4 km lõigus Vatsla ja Vahi küla vahemikus. Vahi külas on jõel väike joastik, kus vesi langeb astmena. Vesiveskid on jõel varem olnud varem Saku ja Hüüru mõisas. Vääna jões käivad kudemas lõhe, meriforell, vimb ja jõesilm. Jões leidub jõeforelli ja teibi ning sinna tõuseb merest ka noorangerjaid. Vimb tõuseb tavaliselt Tugamanni paisuni, harva ka kõrgemale. Lõhilastele on jõel looduslikuks tõkkeks vahiküla joastik 21 km kaugusel jõe suudmest, mis on lõhedele siiski ületatav. Paisud lõhe looduslikku taastootmist ei piira, probleemiks on aga jõevee kvaliteet. Vääna jõe kesk- ja alamjooks kuuluvad heade
Eestile iseloomulikud kalaliigid (tint, koha jne.) Eestalste lemmikkalad toidulaual - Räim jne Eesti kalade ohuallikad - Reostused - Parasiidid - Pestitsiidid Ahven Ilus ereda värvusega kala Tumeroheline selg ja punanesed uimed Pikkus 15-25 cm ja kehamass 20-180g Lahja kala Sobib supivalmistamiseks (ei pea soomust maha võtma) Serveeritakse enamasti praetult või küpsetatult Angerjas Käivad kudemas Sargasso meres Pärnu piirkonnas, võib leida ka Peipsist Emased poole suuremad ku isased Suitsutatud või marineeritult Liharasva sisaldus u 25% Haug Suur toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda 1 meetrini Toitub väiksematest kaladest, suuremad söövad ka liigikaaslasi, konni jms Liha on rasvavaene ja sobib häti dieettoiduks Parimad 1-2 kilosed kalad septembrist märtsini
Kunda, Selja, Loobu, Valgejõgi, Jägala, Pirita, Keila, Vasalemma ning Pärnu. Koiva jõge mööda tõuseb lõhe Läti kaudu ka Lõuna-Eestisse ja võib-olla koeb meil Koiva lisajõgedes. Nüüd on paljud Läänemerre suubuvatest jõgedest lõhe looduslikuks sigimiseks eri põhjustel kõlbmatud ning populatsioonid seal hävinud, nõrgenenud või püsivad kalakasvanduste toel. Eestil on veel hästi läinud: looduslik lõhe käib kudemas vähemalt neljas jões. Saksamaal ja Poolas pole säilinud ühtegi algset looduslikku populatsiooni. Ka Soome lahe põhjarannikult on algsed lõhekarjad välja surnud. Miks on ta kadunud? Lõhekarjade hävingu peamine põhjus nii Eestis kui ka mujal Euroopas on olnud jõgede tõkestamine hüdroenergia tootmiseks ja veereziimi muutmine. Näiteks hüdroelektrijaama paisu rajamisel Narva jõele 1955. aastal jäid
Samuti esineb tuhkrut, kärpi ja nirki. Tänu elupaikade mitmekesisusele on ka lindude liigirikkus vaadeldaval alal väga suur. Nende osakaal on oluline just saartel. Soome lahe rannik on ka oluline lindude rändetee. Ka kalastik on rannikumadaliku vetes väga liigirikas, esineb nii magevee-, mere- kui ka siirdekalu. Rannikumadaliku jõed on olulised siirdekalade (lõhelised ja silmud) kudemispaigad. Lõhe arvukus on oluliselt langenud ning regulaarselt võib teda kudemas näha Vasalemma, Keila, Pirita ja Rutja jões (vähem Loobu ja Kunda jões). Meriforell on vee suhtes vähem nõudlik ning teda võib kudemas näha pea kõigis Põhja-Eesti jõgedes. (Põhja-Eesti rannikumadalik 2009) Kaitsealustest selgrootutest tuleb esile tõsta ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera). Olulisemad merekalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub viigerhüljest ja hallhüljest. (Linkrus 1998)
veel siis, kui suur lehter on juba kuivaks jäänud. (hiiumaa.ee) Pilt: metsaruum.ee Vanajõe org Vanajõe org on koht, mis näitab, et Hiiumaal on olemas ka orud. Just orgude olemas olu on sealses maastikus imeks pandav, sest tasasest maapinnast veel allapoole laskumine näib 9 võimatu. Orul on Kõrged liivased kaldad ja selle põhjas voolab pruunika tooniga, kitsas oja, kus elutseb jõeforell ja käib kudemas meriforell. Vanajõe org on alates 1962. aastast kaitse all. Vanajõe orgu kujunemine on väidetavalt saanud alguse inimtegevusest. Kunagi asus seal lähedal Õngu külas väike vesiveski, mis kuulus Vaemla mõisnikule, kellel tekkis, aga Suuremõisa mõisniku Unger-Sternbergiga tüli. Ja Unger-Sternberg käskis oma orjadel kaevata uue kraavi, et vesi Õngu küla veskist mööda juhtida. Pehmes liivapinnases kujundas voolav
suguküpseks. All-female – ainult emased isendid. Multitroofne vesiviljelus- mitmete elusorganismide kooskasvatamine säästlikult, Abliibikum? Kuidas emased vikerforelle toodetakse? Isasel vähil on2 sugujalga. Vähipüügi lubatud aeg- august, alammõõt 11cmd. Lubatud püügivahendid on vähinatt ja vähimõrd. Meriforellil on täppe rohkem. Lõheforell 2-3kg Portsjonforell 200-450g Silmtäpismari- kalamarjal on silmad näha Angerjas- punases raamatus. Sargasso meres käivad kudemas. Atlandi ookean Karpkala- euroopa/aasia karpkala, maa tõustes on see ala Uuralite juures jagunenud kaheks. Haaslava, härjanurme, ilmatsalu, kuldre- eesti karpkalakasvatused Vikerforelli viljakus!!! Mitu kalamarja on? *Inglismaal püütud klaasangerjad kasvatatakse ülesse kasvandustes. *Koonused on vedela hapniku lisamiseks. *Forelli toodetakse aastas u 600 tuhat tonni, karpkala 60 tuhat tonni. *Forellile söödetakse karotoniini (pole kirjapildis kindel), mis muudab forelli punaseks.
Liigilist koosseisu mõjutavad meri, metsa ja märgalade rohkus ning mägede puudumine. Selgroogsete fauna sai kujunema hakata alles viimase jääaja lõppedes. Eesti kalastikku kuulub kolm liiki sõõrsuude ning 75 liiki ja alamliiki luukalade klassist. Esindatud on 29 sugukonda. Osa kalu elab meres, osa mageveekogudes, peale nende on siirdekalu ja poolsiirdekalu. Magevee-ja merekalad levisid Eesti alale pärast jääaega. Mageveekogudes elab või käib seal kudemas kolm sõõrsuuliiki ja 40 luukalaliiki. Eesti alale tuleku järgi võib neid jagada kuude rühma. Merekalu on Eesti vetest leitud 32 liiki. Arvukaimad ja majanduslikult olulisimad on räim ja kilu, nemad moodustavad valdava osa Eesti kalasaagist. Siis, kui Atlandi vee sissevoolu tõttu on soolsus Eesti merevees tavalisest suurem, on saagikuselt kolmandal kohal tursk, muul ajal aga enamasti lest ja tuulehaug. Eestis on 11 liiki kahepaikseid, neist kolm – harilik mudakonn, kõre ehk juttselg-
annaabi.ee 
