arterid,väikesed ja suured veenid kus verevool kiire. 2. Takistusfunktsioon-nende takistus reguleeritav silelihaskihi abil,muudetakse takistust,täidavad arterioolid,kapilaarid. 3. Vahetusfunktsioon,veresoonte võrgustikud, kuuluvad: prekapilaarid, kapilaarid, veenulid,moodustavad mikroringeid,koealade varustamine O2 ja toitainetega, CO2 ja teiste ainevahetusjääkide ärakanne kudedelt verele. 4. Mahtuvusfunktsioon,täidavad vereringe madalrõhu veresooned-verekapilaarid veenuliteks veenideks ülemise/alumisse õõnesveenidena paremasse kotta,seal,vereringe madalarõhuga osas,milleks peamiselt venossne süsteem ~60% ringlevast verest. 5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured arterid(aort,kopsuarter),elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere liikumise diastoli ajal. 6
aort,suured ja väikesed arterid,väikesed ja suured veenid kus verevool kiire. 2. Takistusfunktsioon-nende takistus reguleeritav silelihaskihi abil,muudetakse takistust,täidavad arterioolid,kapilaarid. 3. Vahetusfunktsioon,veresoonte võrgustikud, kuuluvad: prekapilaarid, kapilaarid, veenulid,moodustavad mikroringeid,koealade varustamine O2 ja toitainetega, CO2 ja teiste ainevahetusjääkide ärakanne kudedelt verele. 4. Mahtuvusfunktsioon,täidavad vereringe madalrõhu veresooned- verekapilaarid veenuliteks veenideks ülemise/alumisse õõnesveenidena paremasse kotta,seal,vereringe madalarõhuga osas,milleks peamiselt venossne süsteem ~60% ringlevast verest. 5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured arterid(aort,kopsuarter),elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere liikumise diastoli ajal. 6
ning väiksed ja suured veenid, kus vere voolamine on suhteliselt kiire. Takistusfunktsioonis osalevad arterioolid, prekapillaarid ja kapillaarid. Vahetusfunktsiooniga on seotud veresoonte võrgustik, kuhu kuuluvad prekapillaarid, kapillaarid ja veenulid, mis moodustavad mikroringeid erinevate koealade varustamiseks toitainete ja hapnikuga ning süsinikdioksiidi ja teiste ainevahetuse jääkide äraandmseks kudedelt verele. Mahtuvusfunktsiooni täidavad peamiselt vereringe madalrõhu süsteemi veresooned. Verekapillaarid koonduvad veenuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks suubuvad alumise ja ülemise õõnesveenina paremasse kotta. Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vereviskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte takistusest. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad veresoonkonna rõhu- ja
lihaskihi toonuse tõttu ventiilideks, mille abil muudetakseperifeerset takistust ja teatavatesse koealadesse suunatavat verevoolu. Kapillaaride takistus pole nii suur, kuigi nad on peenikesed, on nende pikkus vaid 0,5-1 mm. Vahetusfunktsiooniga seotud veresoonte võrgustik, kuhu kuuluvad prekapillaarid, kapillaarid ja veenulid, moodustavad mikroringeid erinevate koealade varustamiseks toitainete ja hapnikuga ning süsinikdioksiidi ja teiste ainevahetusjäkide äraandmiseks kudedelt verele. Need on nagu haruteede süsteemid, kus vere voolamine on aeglane. Kapillaarides ja sarnases võrgustikus on parimad tingimused (üldpindala kuni 6000 m2, õhukesed soneseinad, vere väike voolukiirus) ainete vahetuseks kudede ja vere vahel ( kopsukapillaareides hingamisgaaside vahetus vere ja alveolaargeesi vahel) Mahtuvusfunktsiooni täidavad vereringe madalrõhu süsteemi veresooned. Verekapillaarid,
veresooni. Jaotus ja kogumisfunktsioon- vere kiire transport. Aort, suured ja väiksesed arterid, väikesed ja suured veenid. Takistusfunktsioon-avaldavad verevoolule teatud takistust.Arteriool,prekapillaarid,kapillaarid. Arterioolidel ja prekapillaaridel tänu silelihaskihile suurem osa. Aterioorid peened veresooned, reguleeritava toonusega silelihaskihiga. Vahetusfunktsioon-erinevate koealade varustamine toitainete ja hapnikuga, ning CO2 ja teiste ainevahetuse jääkide äraandmine kudedelt verele.Aeglane vool. Prekapillaarid,kapillaarid,veenulid-mikroringe. Mahtuvusfunktsioon-vereringe madalrõhu süsteemi veresooned. Madalrõhuga alas on ringluses olevast veres ligi 60%. Veenide õhukese seina tõttu muutub nende maht väikeste muutuste korral. Elastsusfunktsioon-südamest väljuvad suured arterid. Elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere pideva liikumise ka diastoli ajal. Suntfunktsioon-täidavad arterite ja veenide vahelised ühendused-arteriovennoossed anastomoosid
Kuigi kõik veresooned avaldavad vere voolamisele teatud takistust, on arterioolidel ja prekapillaaridel oma suhteliselt tugeva silelihaskihi tõttu selles olulisem osa, sest nende takistus on reguleeritav. Vahetusfunktsiooniga on seotud veresoonte võrgustik, kuhu kuuluvad prekapillaarid, kapillaarid ja veenulid, mis moodustavad mikroringeid erinevate koealade varustamiseks toitainete ja hapnikuga ning CO2 ja teiste ainevahetuse jääkide äratundmiseks kudedelt verele. Parimad tingimused ainete vahetuseks kudede ja vere vahel! Mahtuvusfunktsiooni täidavad peamiselt vereringe madalrõhu süsteemi veresooned. Verekapillaarid koonduvad neeuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks suubuvad alumise ja ülemise õõnesveenina paremasse kotta. Vereringe madalrõhuga osas, milleks on peamiselt venoosne süsteem, on ringluses olevast verest ligikaudu 60- seepärast ka nimetus mahtuvusveresooned. Elastsusfunktsioon-südamest väljuvad suured arterid
Segmenteerumata paraksiaalne mesoderm on eelnevalt juba determineeritud vastavalt oma positsioonile A/P telje suhtes. Anterioorsetest kaela piirkonna somiitidest arenevad kaelalülid, posterioorsetest rindmiku piirkonna somiitidest aga roided. Sklerotoom ja müotoom: Somiidid sisaldavad multipotentsiaalseid rakke, mille spetsialiseerumine oleneb nii nende paiknemisest somiidis kui ka parakriinsetest faktoritest ümbritsevatelt kudedelt (neuraaltoru, 53 seljakeelik,epidermis, vahelmine mesoderm). Peagi peale somiitide formeerumist hakkab välimistest ventraalsetest/mediaalsetest epiteliaalsetest rakkudest moodustuma mesenhümaalne sklerotoom (teevad läbi EMT) – neist saavad selgroolülid, roided, kõõlused Epiteliaalne osa moodustab dermomüotoomi – mis jaguneb kolmeks regiooniks: servaaladel vastavalt primaksiaalne müotoom
annaabi.ee 
