23,9cm: vanuses 2) registreeriti Võhandu jõel 1990. Väikseim suguküps jõeforell registreeriti Raagsilla ojas 1988 a. (kogupikkus 11,4 cm ja vanus 1 aasta). Väikseim suhteline viljakus on registreeritud Võhandu jõel 1,8, kogupikkus 29,2cm ning vanus 2 aastat (Fishes of Estonia, 2003, 106). Joonis 3. Ühe nädalased jõeforelli marjad (Science photo libary, 08.04.2012). Eesti ojades ulatub jõeforelli kudemine oktoobri keskelt jaanuari lõpuni, sest siis on vool tugev. Kudealad asuvad kärestikes, kus on kruusane põhi. Embrüonaalne areng kestab tavaliselt 4-5 kuud ja sõltub vee temperatuurist (Fishes of Estonia, 2003, 106). 1.5. Toitumine Noored jõeforellid toituvad putukatest ja muudest selgrootutest, näiteks krevettidest, kärbestest, ühepäevaliblikatest. Jõeforellide toidulaud on mitmekesine: vee-ja õhuputukad, nende vastsed, vihmaussid, kalamari, väikesed kalad, isegi konnad ja sipelgad. Suuremad
7290 erisugust liiki isendeid, kuid see arv võib olla kahanenud reovete ja palgiparvetusega 20 saj. alguses. Emajõe zooplanktonis esineb periooditi massiliselt ripsloomi (Vorticella, Tintinnopsis lacustri), arvukalt viburloomi (Difflugia limnetica) ning keriloomadest ogakerilane (Keratella cochlearis). Vanajõgede tähtsus kalastikule Kalastiku taastootmise seisukohast on eriline tähtsus Emajõe vanajõgedel ning ajutistel luhaveekogudel, mis on olulised kudealad ja noorjärkude kasvulavad paljudele Võrtsjärves ja Peipsis elavatele kalaliikidele Vanajõed on ka oluliseks elupaigaks Euroopa väga haruldastele ja varjatud eluviisiga kalaliikidele vingerjale, hingule, tõugjasele ja võldasele. Aastal 1958 loendas Jüri Ristkok Samblasaare koolu suudme kuupmeetris vees 800 000 noorkala. Nasja vanajões, oli arvutuste kohaselt 43 miljonit noorkala ühe hektari veepinna kohta. Paljud Emajõe vanajõed ongi peaaegu ideaalsed sigimisalad, sest pakuvad
tervele vesikonnale". (Tamberg, 2003) Tambergi sõnul on Alam-Pedja looduskaitseala teatanud oma vastuseisust tammi rajamisele, sest Suur-Emajõe veetase võib oluliselt langeda. Ka võivad vastu olla maaomanikud.On ka teede ja ehitiste kahjustamise oht ja järve kallaste murrutuse oht. "Tammi rajamisest on huvitatud Võrtsjärve kalurid, kelle hinnangul jääb kala järves aasta-aastalt vähemaks. Kuivadel suvedel langeb veetase ning koos sellega ka hapnikusisaldus järves ning kalade kudealad jäävad kuivaks. Kui ka sü gisel veetase oluliselt ei suurene, võib järv talvel nii kinni jäätuda, et paljud kalad surevad hapnikupuudusesse." (Tamberg, 2003) 15 Kokkuvõte Võrtsjärve veetase on aegade jooksul muutunud sõltuvalt sademete hulgast. Rõngu jõe piirkonna sademed mõjutavad ka veeseisu. Madalseis toob tavaliselt kaasa rasked tingimused elustikule
on tänagi imetleda ,,jägerneti" makett, millesse suuruse võrdluseks pandud rongimudel on kui armetu ussike. Nähtamatu ohuna sattusid põldudelt sademetega merre ka käega külvatud kunstväetise tonnid. Koos olmesolgis lahustunud pesuvahenditega soodustas mere selline ,,väetamine" kasvuainetele tundlike vetikate kiiret vohamist. Mitmekesise elustikuga madalamad merelahed kaotasid oma liivapõhjad või põhjataimestiku vetikatele, kalade kudealad ahenesid või kasvasid sootuks kinni. Möödunud sajandi seitsmekümnendateks aastateks olid Läänemere tervise halvenemise märgid juba ilmselged kotkad trampisid pesades katki oma munad, sest reostunud toit tegi munakoore hapraks, kaheksakümmend protsenti viigerhüljestest olid keskkonnamürkide organismi ladestumise tõttu poegimisvõimetud. Ka adruvallid asendusid lahesoppides plastikuvaaludega.
4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Alam-Pedja kaitseala kuulub Eesti suuremate looduskaitsealade hulka, siinseks eripäraks on väga madal inimasustus. Alam-Pedja sood on lauka- ja älverikkad, soo on elupaigaks paljudele haruldastele taimedele ning ohustatud linnuliikidele. Luhaalad on tähtsad ohustatud linnuliikide (suur- ja väike-konnakotkas, rohunepp) elupaigad. Samuti peatuvad siin kevadel ja sügisel läbirändavad veelinnud. Emajõe vanajõed on olulised kalade kudealad. Metsad, sood ja luhad ... on Alam-Pedja kolm iseloomustavat koostist. Kuigi suurem osa Alam-Pedja looduskaitsealast on soode all, annavad siinsetele maastikele kordumatu näo eelkõige jõed, millest oleneb lammisoode, jõetasandike ja kaldavallide areng. Kaldavallidel kasvavaid lammimetsi saab Eestis tänapäeval näha vaid üksikute puistute või tukkadena suuremates, oluliselt rikkumata loodusmaastikes. Alam-Pedja looduskaitseala ongi üks vähestest paikadest, kus neid leidub. 5
1 2015 18 Järvamaa Kutsehariduskeskus Järvamaa Kutsehariduskeskuse vesiviljeluse õppe- ja katsebaas 3.1 2013 19 Tallinna Ülikool Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia väljatöötamine 3.1 2013 20 Maamajanduse Infokeskus Eesti kalanduse stend Grühne Woche'l 2013 3.1 2013 Tartu Ülikooli Eesti Poolsiirdekalade kudealad Väinameres ja Liivi lahe põhjaosas: seisund 21 Mereinstituut ja kvaliteedi parandamise võimalused 3.1 2015 Tartu Ülikooli Eesti 22 Mereinstituut Traali- ja mutnikulaev Peipsi kalandusuuringuteks 3.1 2014 Projekt - Narva jõe kanjoni veega varustamine. Kulgu tammile veelasu
annaabi.ee 
