Eesti 19. saj Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes. 1802.a Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupojad said talukoha põlise
Suutis laiendada Venemaa piire: Türgilt vallutas Musta mere põhjaranniku, sai suure osa Poolast. Venemaa 19.sajandil Eesti alad 19.sajandil Aleksander I (valitses 1801-1825): Valdav osa elanikkonnast elas maal, Valitsemisreform: ametnikkonna kasv, linnades enamuses saksakeelne bürokraatlik asjaajamine, võimu elanikkond. kuritarvitamine. Kindralkuberner , Talurahvareform: piirata seadustega kubermanguvalitsused talup. ja mõisnike suhteid. Haridusreform: ühtne koolisüsteem, viis 1802-taasavati Tartu Ülikool. õpperingkonda- eesotsas ülikool, neli Kasvab kohalik haritlaskond. koolitüüpi: kihelkonnakool, Ülikooli pääsesid ka eestlased ja kreiskool(maakonnas e kreisis), lätlased. gümnaasium, ülikool; aadlikele lütseumid. Balti mõisnikud mõistsid, et senine
probleemi. Tähtis linnaühiskonda iseloomustav joon. Räägitakse ka suguhaiguste legaalsetest levitajatest prostituutidest. Arvata võib, et Peterburi teenis Tallinnasse suguhaiguste ravimiseks saadetavate ravimite pealt kena sissetulekut. Aja möödudes, nii umbes 18.saj. lõpuks hakkavad epideemiatõrjeüritused ja nõuanded muutuma ratsionaalsemateks. Loodud oli Eestimaa kubermangu arstivalitsus ning taudide levimise takistamiseks astusid samme ka kohalikud kubermanguvalitsused. Ka loeti abinõud ette kirikutes kolmes erinevas keeles. Elanikkond sai teenida tulu, korjates ja müües looduslikke ravimtaimi. Kuusekasve osteti sõjalaevade meeskonnale skorbuudi vastu võitlemiseks. Lisaks veel teisigi ravimtaimi. Tugineti inimpõlvede vältel omandatud ja edasi antud kogemustele, suutmata teaduslikult seletada ühe või teise vahendi toimemehhanismi. Kuna valdav enamik arste saabus 19.saj. alguses Tallinnasse Lääne-Euroopa
Rootsi poolt vallutavate Balti provintside vallutusvõimaluse vähendamine; - Balti erakorra olemus Säilitati luterlik usk; asjaamiskeeleks saksa keel; Säilis kohaliku aadli omavalitsus ja privileegid; säilisid ka kohtusüsteem ja maksud; aadlikud said reduktsiooni käigus ära võetud mõisad tagasi - Omavalitsuste süsteem, Maapäev, aadlimartiklid Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang; Kubermanguvalitsused ft kindralkubermang valitsesid phmst kohapealset elu ja väeosade varustamist; aadlimartilid- eesmärk kaitsta põlisaadlit uusaadli eest???!?!?; Maapäev - sõnaõigus vaid aadlimartiklis kirjas olevatel aadlikel, otsustati eluoluga asju ja valiti haagi- ja sillakohtunikke - Katariina II ja tema mingi pask Viljandimaa Pärnumaast nahhui Paldiski Võru Linnaõigused (Vilx 1783) 12 linna
000 inimest, nendest Tallinna kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. Uue halduskorralduse sisseseadmisega said kõik Eesti- ja Liivimaa mõisnikud ühesugused õigused, ükskõik kas nad siis kuulusid rüütelkonda või ei. 1775. aastal vastu võetud kubermanguseaduse rakendati ellu Liivi- ja Eestimaal alles asehalduskorra sisseseadmise järel. Reformiti kubermanguvalitsused, loodi kroonupalatid ja kubermanguvalitsuste juurde asutati Eestimaa ja Liivimaa üldhoolekande kolleegiumid, mille ülesannete hulka kuulus rahvakoolide (1802. aastani), haiglate ja hoolekandeasutuste (vaestemajad, vaimuhaiglad, lastekodud, töö- ja parandusmajad jne) asutamine ja järelevalve. Balti kubermangudes asutati üldhoolekande kolleegiumid seoses asehalduskorra sisseseadmisega, ehkki kubermanguseadus oli kinnitatud juba 1775. aastal. Venemaa keisrinna Katariina II 5
tähtsaks peeti õpikuid ning eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega. 2. Sisu Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp oli baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes. 1802.a Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel et kõik
Kindralkuberner oli ennekõike Riia sõjakuberner, provintside kõrgeim sõjaväe- ja politseiülem ja tsiviilülem, kelle võimutäius piirdus tähtsamate ametnike kohale määramise kinnitamise ja üldise poliitilise järelevalvega välismaalaste, lahkusuliste jt potentsiaalselt kahtlaste isikute üle. Kindral kuberner andis otse keisrile aru ja pidi tegelema kohalikus elus hetkel kõige pakilisemate probleemide lahendamisega. Kubernerid ja kubermanguvalitsused: Kubermangudes esindasid keskvõimu kubermanguvalitsused. Kuberner oli võimuesindaja, kes kinnitas ametnike kohalemääramised, tema järelevalve alla kuulusid kõik haldus-, politsei-, fintants-, sõjaväe-, majandus- ja seisuslikud asutused, ta oli suure hulga komiteede ja komisjonide eesotsas. Kuberneri määras ametisse keiser ja ta andis aru isiklikult keisrile. Kubermanguvalitsus oli täidesaatev organ, mille liikmed juhtisid arvukaid allasutusi
ainuke ülikool ,kus oli võimalik öppida balti provintsiaalöigust). Eestlaste kokkupuude õigusemõistmisega piirdus talurahvakohtute kogemustega enamasti. Seal oli 19 sajandil kohtumõistmine talurahva enda käes, st see oli seisuslik kohus. Esimene proffesionaalne eestlastest õigusteadlaste põlvkond kujunes välja alles 19 ja 20 sajandi vahetusel. 13. Kubermangude valitsemine 19. sajandil. Kindralkuberner. Kubernerid ja kubermanguvalitsused. Kubermanguasutused. Linna- ja maaomavalitsus. Kohtuvõim. Politsei. Maksukorraldus 19 sajandi esimesel poolel mingied muudatusi eriti polnud, endiselt dualistlik valitsemiskorraldus- kõrvuti tegutsesid riiklik valitsemissüsteem ja seisuslik valitsemissüsteem. Venestusega seda küll antuke kärbiti hiljem ,kuid täielikult välja juurida ei suudetud. Kindralkuberner- 19 saj seisusliku süsteemi piiramine ja keskvõimu suurenemine/tugevadmine kogu 19. sajandi vältel
- Viidi läbi I hingeloendus, mille alusel kehtestati uus kroonumaks: pearahamaks(nagu Venemaal, kehtis Vene aja lõpuni) ja kaotati tollipiir(1782) Haldusreform(ajutine): A. Tallinna- ja Riia asehaldurkonnad - Ühine asehaldur Riias ja krooni ametinikkond 3x Kubermanguvalitsused(ei likvideerunud hiljem) Kroonupalatid: finantsasjad ja juhtis viitsekuberner Üldhoolekande kolleegiumid B. Tallinna kubermang jagati 5 maakonnaks(Talinna, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Paldiski) ja Riia kubermangu eesti osa koosnes 5 maakonnast(Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu ja Võru) C
annaabi.ee 
