pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Kolbkompressor Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. Tootlikkus on harilikult kuni 4 m³ /s, saadava surugaasi maksimaalne rõhk kuni 1000 MPa (1 GPa, 10 000 bar), rõhutõususaste üle 35 ... 40 Kompressor võib olla ühe-, kahe- või mitmeastmeline, lihttoimeline või kahepoolne. Lihttoimelisel üheastmelisel kompressoril teeb kolb tööd ainult ühes suunas liikudes, kahepoolsel kompressoril on mõlemad töökäigud. Kruvikompressor Kruvikompressoril on kaks kruvielementi, mis pöörlevad. Nende vahel olev õhk surutakse kokku. Tänapäeval enamtoodetavad ongi just kruvikompressorid. Tema eeliseks on ühtlasem töörõhk, väiksem vibratsioon ja vaiksem töö. Kolbkompressoriga võrreldes on ta ühtlase koormusega ega vaja seetõttu hooratast.
Suruõhukompressorid AM17 Kolbkompressor: Töötab sarnasel põhimõttel automootoriga ainult, et jõud on suunatud vastupidises suunas. Keskimine tootlikus ja selle langus kulumise käigus. Kasutatakse enamasti keskmistes töökodades. Võib esineda mõningase õli sattumist suruõhku. Kruvikompressor: Töö põhimõte meenutab automootori õlipumpa. Suur tootlikkus, madal müratase ja pikaealisus. Mõningase õli sattumine suruõhku. Kasutatakse enamasti suuremates töökodades. Värvitöökodades enimkasutatud kompressori liik. Membraankompressor: Surve tekitamine membraani abil. Suhteliselt väike tootlikkus. Toodab õlivaba suruõhku. Peamine kasutusala väikese õhutarbimusega tööriistad, näiteks aerograafid. Kasutatakse väiksemates
rõngaskambrisse. 7) Telgkompressor e. aksiaalkompressor - rootori pöörlemise mehaaniline energia kandub gaasile üle konsoolselt rootori külge kinnitatud labade kaudu. Joonis: a kolbkompressor: 1 kolb, 2 silinder, 3 sisselaskeklapp, 4 väljalaskeklapp; b rotatsioonkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 laba; c tsentrifugaalkompressor: 1 rõngaskamber, 2 rootori laba, 3 võll; d telgkompressor: 1 korpus, 2 rootor, 3 töölaba, 4 juhtlaba 8) Kruvikompressor - selle eeliseks on ühtlasem töörõhk, väiksem vibratsioon ja vaiksem töö. Kolbkompressoriga võrreldes on ta ühtlase koormusega ega vaja seetõttu hooratast. Seetõttu on toodetakse tänapäeval neid kõige rohkem. Kruvikompressori läbilõige: Kõrget rõhku saadakse mitmeastmelise kompressoriga, milles gaasi komprimeerimiseks vajaliku energia vähendamiseks ja kompressori töötingimuste parandamiseks on astmete või astmegruppide vahele paigutatud vahejahutid.
Kolbkompressorid (membraankompressor) Kolbkompressori eriliik Kasutatakse saastevaba suruõhu saamiseks Liikuvad osad on eraldatud suruõhust Tiivikkompressor Eelised Puudused Kompaktsed Välundõhus esineb õli Sujuv töö Liikuvate detailide määrdumine Ühtlane väljundvool Labade tihendamine Jahutamine Madal saavutatav rõhk Kruvikompressor Eelised Puudused Suhteliselt müratud Õli väljundõhus Ühtlane väljundvool Keeruline konstruktsioon Optimaalne töörhk kuni 15 bar Head reguleerimisvõimalused Nurkrataskompressor Aksiaalkompressor Kasutatakse väga kõrgete voolue ja madalate survete puhul. Radiaalkompressor 8. Kompressorite reguleerimine Tootlikkuse reguleerimist teostatakse:
Merepinnal p amb = pn = 1013,25 mbar, kus pn - normaalrõhk Kolbkompressor Kasutatakse suruõhu tootmiseks nii sõidukitel kui ka töökojas. Väljundrõhk 0,7 0,8 MPa (7 8 bar). Nii tagatakse töösilindri rõhuks 0,6 MPa (6 bar). Uuematel veokitel süsteemi rõhk ca 10 bar. Kruvikompressor Kasutatakse suruõhu tootmiseks kui vaja suurt mahtu ja suhteliselt väikest rõhku. Sünkroonse ajamiga kaks võlli. Ülekanne otse või kiilrihma abil. Kaks paralleelset eri kujuga pöördkolbi. Kuivalt töötamisel töörõhk kuni 3 bar, vahejahutusega kaheastmelisel kompressoril kuni 10,5 bar. Võimsus kuni 1000 kW. Kompressorjaam Turbokompressor Biturbo Suruõhu ettevalmistus veokil 1- kompressor; 2- rõhuregulaator; 3- õhukuivati; nelikkaitseklapp;
Sellise rõhuga on mõeldud töötama enamik pneumotööriistu. Kompressor ei tööta kogu aeg, vaid lülitub sisse vajadusel. Kui rõhk langeb alla 6,5 bar hakkab ta tööle ja kui on saavutatud 8,5 bar rõhk siis lülitub kompressor välja. Kui kompressor töötaks pidevalt, oleks tema tootlikus väike ja eluiga suhteliselt lühike. Et kompressorist oleks kogu aeg paras rõhk olemas, on kompressorite küljes alati paisupaak. Kruvikompressor Kruvikompressori (tigukompressori) töö põhineb kahel kruvi moodi hammasrattal mis omavahel hõõrdudes suruvad õhku kokku. Ohutus Suruõhk tundub süütu ja vahva asi, aga võib olla väga ohtlik. Suruõhu juga EI TOHI MITTE KUNAGI suunata inimese poole ja veel vähem ligidalt kuhugile naha pihta lasta. Samuti peab jälgima suruõhu püstoliga puhastades kuhu lendab tolm. See ei tohi lennata inimestele silma
. seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid (kompressorid, krohvimismasinad). Kompressorid masinad algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Iseloomustab: väljuva gaasi rõhk, rõhu tõusu tase, tootlikkus, tarbitav võimsus, kasutegur. Kolbkompressor surub gaasi kokku silindris liikuv kolb. Kompressor seade koosneb õhufiltrist, resiiverist, suruõhu väljalaskeklapist, kondensaadi väljalaskmise kraanist, manomeetrist, mootorist, kaitseklapist. Kruvikompressor õhk imetakse läbi õhufiltri kompressori kruvielementi, mille käivitab kas elektrimootor või sisepõlemismootor. Jahutusõli voolab kruvielementi läbi õlifiltri. Tekkinud suruõhu ja õli segu pumbatakse mahutisse, kus õli eemaldatakse õhust õlieraldusfiltri abil. Õli voolab mahuti põhjast õlijahutisse ja sellelt uuesti kruvielementi. Puhastatud suruõhk liigub järeljahutisse, kus toimub veeosakeste kondenseerumine ning liigvee eemaldamine veeeraldaja kaudu
rootor, mille telg ei lange kokku pesa tsentriga. Rootori sisselõigetes paiknevad vabalt labad, millede vahele moodustuvad kambrid. Tsentrifugaaljõu mõjul surutakse labad vastu siseseinu. Rootori pöörlemisel kambrikeste ruumala muutub, mille tulemusena saadakse suruõhk (sele 8). Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon, ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool. Sele 8 Tiivikkompressor 2.2.4 Kruvikompressor Kaks teineteisega hambumises olevat kruvi imevad pööreldes õhku sisselaskeavast ja suunavad väljalaskeavasse, surudes õhku kokku (sele 9) Sele 9 - Kruvikompressor 12 2.2.5 Nukkrataskompressor Enim levinud on Rooti kompressor, kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel (sele 10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor
rootor, mille telg ei lange kokku pesa tsentriga. Rootori sisselõigetes paiknevad vabalt labad, millede vahele moodustuvad kambrid. Tsentrifugaaljõu mõjul surutakse labad vastu siseseinu. Rootori pöörlemisel kambrikeste ruumala muutub, mille tulemusena saadakse suruõhk (sele 8). Antud kompressori headeks omadusteks on ruumala säästev konstruktsioon, ühtlane töö ja ühtlase rõhuga õhuvool. Sele 8 – Tiivikkompressor 2.2.4 Kruvikompressor Kaks teineteisega hambumises olevat kruvi imevad pööreldes õhku sisselaskeavast ja suunavad väljalaskeavasse, surudes õhku kokku (sele 9) Sele 9 - Kruvikompressor 12 2.2.5 Nukkrataskompressor Enim levinud on Rooti kompressor, kus suruõhu saamiseks ei kasutata ruumala vähendamist. Rõhu tõus tekib torustikust äkiliselt tagasivoolava õhu toimel (sele 10). Sele 10 - Rooti kompressor 2.2.6 Aksiaalkompressor
- kondenseerimisrõhk normaalne, madalam kui 18bar, peale käivitust võib olla mõni minut kõrgem - töökoormus normaalne 72 Kruvikompressorid on paigutatud nii, et vundamendile on pandud kompressor, kondensaator, aurusti, õliseparaator ja õlijahuti. Läbi aurusti juhitakse antifreez’i vesilahus, mis läheb torustikku üle laeva. Läbi kondensaatori juhitakse merevesi. Howden WRV õlipritsungiga kruvikompressor on reguleeritava tootlikkusega rotatsioonkompressor. Kompressori sees on kaks kruvi. Üks isane, teine emane. Isane on vedavaks ja tal on viis hammast, emasel on kuus õõnt, millega isane hambub. Keerdude vahele tekivad muutuva ruumalaga ruumikesed, mille abil toimub agensi aurude pumpamine. Õli on rõhul 2bar kõrgem välja antava agensi aurude rõhust. Emane võll on varustatud servomootoriga. Sellega reguleeritakse kompressori tootlikkust