Pühajärv Pühajärv on järv Valgamaal, Otepäält 3 km edela pool.Järve pindala on 286,3 ha. Järve keskmine sügavus on 4,3m , suurima aga 8,5m. Järves on 5 saart, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased. Pühajärve suubuvad : Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja. Pühajärves paikneb Väike-Emajõe lähe. Oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv. Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgenevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Järvel peetakse ka kalastusvõistlusi. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel
Vagula järv Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool. Selle pindala on 518,7 hektarit. Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934 üle 1 m. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki
mis on riikliku tähtsusega tugiala. Roheline võrgustik on määratud Võrumaale iseloomulike liikide säilimise ja ökosüsteemide, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmiseks. Järve pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Kõige sügavam ehk 11,5 m on järv keskosast kagu pool. Vagula kaldad on madalad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati ka kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool võib leiduda ka turbakallast. Valgalapõhiselt kuulub Vagula järv Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Vagula järv kuulub veepoliitika raamdirektiivi järgi keskmise karedusega kihistunud järvede hulka. Fütoplanktoni arvukus Vagula järves oli 2008. aastal madal. Rühmade osas esinesid kõrgeima biomassi väärtusega: maikuus neel- ja ränivetikad, juulis räni- ja sinivetikad, augustis vaguviburvetikad
Vabariigi territooriumil, seega ainukeseks elupaigaks harilikule ebapärlikarbile Eestis on Pudisoo jõgi. 1.6Elupaik Harilik ebapärlikarp on elupaiga suhtes äärmiselt tundlik organism, eelistades külmaveelisi puhtaid ning elustiku poolest rikkaid vooluveekogusid.Hariliku ebapärlikarbi kõige soodsamateks elupaikadeks vooluveekogudes on peenkivised kärestikud ja kaldaaluseid süvikud. Karpide elupaigaks sobivad huumuse-, raua- ja lubjavaese veega jõgede liivased või kruusased põhjad. Oma elupaikades elab ta põhjaliiva kaevunult, nii et välja jääb vaid peenem ots. Üks olulisemaid nõudlusi on see, et vee temperatuur püsiks alla 14 °C. Veetemperatuuri alates 18 °C peetakse ebapärlikarbile kriitiliseks ning isegi surmavaks. Eriti ohtlikuks võib osutuda liiga kõrge veetemperatuur sigimisperioodi alguses. Soe vesi on hapnikuvaesem ning kuna soojas glohhiidide ainevahetus kiirem, siis suurendab see vajadust toidu ja hapniku järele.
t 68,5% alast. Kõige suurema osa annavad lehtpuu segapuistud (33%), järgnevad männikud (19%) ja okaspuu-lehtpuu segapuistud (18%). Kuusikud hõlmavad vaid 1%. (Arold, 2005) 1990.aastate keskel teostatud kaugseire andmeil hõlmasid maakattes põllumajandusalad 15,6% Hiiumaa maastikurajoonist. Peamised põllumajandusmaastikud paiknevad saare ida- ja lõunapiirkonnas. Hiiumaa väheviljakad rannikumullad ja paepealsed kruusased põllulapid sobivad enam rohusöötade kui teravilja kasvatamiseks. (Leito, 2002) 7. Hiiumaa loodus- ja maastikuväärtused ning turismimagnetid. 5 Hiiumaa on väga rikas erinevate turismiamagnetite poolest. Hiiumaal on peaaegu 400 muinsuskaitseobjekti, mis on kas arhitektuurimälestised, arheoloogiamälestised või ajaloo mälestised. 2007
Väljavool toimub Võhandu jõkke. · Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool. Selle pindala on 518,7 hektarit. Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934 üle 1 m. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki
Tugeva voolu vöi lainetusega põhjad bentosevaesed. Looded mõjutavad orkaanitugevusega bentost. Võimas põhjataimestik murrab laineid. Aeglase vooluga jõed organismirikkad – rikkalik infauna. Keskmise vooluga – domineerivad filtraatorid? Väga kiire vooluga – pole midagi eriti. Kalad toituvad epifaunast N: suudmetes lestad, angerjad. Järvedes põhjas põhjasetted – ideaalsed infaunale, aga ka kruusased kohad – karpidele. Planktoni produktiivsus Hüdrodünaamilised alused. Fütoplanktoni populatsioonide kasv kui protsess, mis on kõikide teiste planktonis toimuvate protsesside alus, sõltub nii magevee kui merevee keskkonnas aset 5 leidvatest hüdrodünaamilistest muutustest Vesikeskkonna produktiivsuse aluseks on fütoplankton. Mis põhjustab planktoni produktiivsust?
annaabi.ee 
