nautida elu. Tema liigne tööarmastus rikub ära ta pereelu ja koduse rahu. Kõik näevad seal rasket vaeva ja teevad tööd, kuni lihtsalt enam ei jaksa. Andres püüab iga hinna eest jõuda Pearuga enam-vähem samale tasemele ja jonni pärast ei anna alla ja ei loobu oma talust. Ka Pearu, kes teeb vähem tööd, ei saa nautida elu rõõme. Ta sisustab oma päevasid kõrtsis käimisega ja Andresele krutskite tegemisega. Eespere elu raskeks tegemine on tal kui eesmärk omaette, ta ei saa olla lihtsalt niisama, ja vaadata kuidas naabritel hästi läheb. Ta peab alati midagi tegema, et Andres peaks tegema lisatööd, et ta lihtsamini hakkama ei saaks oma toimetamistega ja, et ta mitte mingil juhul temast midagi paremini ei teeks. Pearu on vägagi kiuslik inimene ja ise ta naudib seda. Pearu krutskid viivad asja nii kaugele, et hakatakse käima kohtus. Nii Eespere kui ka
Penn vedas poisse probleemidesse, kuid leidis ka väljapääse. Seepärast tegigi ettepaneku, oma hea sõber Juss, hädast välja aidata. Tema ei olnud õige inimene Jussi õpetama lõpueksamiteks, kuid ta organiseeris poisi, kes seda suutis ja see näitas tema head sõprust Pukspuuga. 4)Iseloomusta aja-, ruumi- ja inimsuhteid romaanis. Teos kirjeldab Wikmani gümnaasiumi kümnenda klassi poiste elu. Nende kariderohket kooliteed ja teisi meeldejäävaid elusündmusi. Koos krutskite tegemine ja probleemidest väljatulemine, armastus ja kahtlused, sõprus. Kõik poisid olid erinevad, aga kui vaja, siis töötati alati ühise eesmärgi nimel. Isegi, kui mõned ei osalenud otseselt koostöös, siis kuidagi nad ikka aitasid. Näiteks, kui oli tarvis Pukspuu päästeplaani mõelda, siis need poisid, kes sellest osa ei võtnud, tegid muid asju. Hea näide oli väike Trull. Tema ei läinud "Maria juurde", kuid ta aitas poisse sellega, et
Võtke nuga. Mõrtsuka käes on see tapmise ja kirurgi käes elupäästmise riist. Iseenesest ei ole see mitte midagi." (Magister Saul) Paljud asjad võivad erinevas kontekstis olla hoopis erineva tähendusega midagi ei saa võtta iseenesest mõistetavana. 2. Kirjuta lühike ülevaade sündmustest. Raamat kirjeldab Wikmani gümnaasiumi kümnenda klassi poiste elu. Nende keerukat kooliteed ja teisi meeldejäävaid elusündmusi. Koos krutskite tegemine ja probleemidest väljatulemine, armastus ja kahtlused, sõprus. 3. Missuguseid probleeme kajastab teos? Magneesiumikera plahvatus prügikastis - probleem oli ülepoole klassi õpilastes, sest nemad kõik seda korraldasid ja võtsid kõik süü enda peale ka. Uputus ladina keele tunnis - poisid lõhkusid kraanikausi ära, et õpetaja ei saaks neile teha kontrolltööd. Riksi õnnetus - Riks pidi viima tüdrukutele töö
maksimumi. Õpime ju eelkõige ikka enda jaoks, mitte vanematele ega õpetajatele. Ma ei ütleks, et haridus on elu kompass, vaid isegi elu võti, sest inimesed ei suudaks ilma haridust omamata elada. Me vajame ju kõik raha, mille abil me suudame elada täisväärtuslikku elu ning kui hea või halb see ka poleks, peame me tegema siiski veel selleks tööd, et seda välja teenida. Isegi Toots raamatust "Kevade", tuntud rohkem oma krutskite poolest, mainis kooli lõppedes, et kool oli ju iseenesest vahva, missest et õppida seal ei viitsitud. Ja nii see tõepoolest on. Õppimine on algus elule ja samamoodi ka lõpp. Ning nagu oli ka mu vanaemal tavaks mulle korrutada, et inimene õpib kogu elu ja nüüd alles mõistan, et keskkool alles avab võtmega selle ukse. Janne Susi 11 Bs
Oscar Wilde I Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. II (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. III (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk. 40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. IV 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab H kodus Harryt ning lobiseb H. naisega muusikast. Pärast seda, kui H. hoiatab mitte abielluda, räägib D H-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et D on kihlunud. V (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele ei
kes jätkavad maa harimist ning et kunagi oleks kogu Vargamägi ehk nende suguvõsa oma. Algselt arvas Andres, et tõde ja õigus tähendavad sama, ent lõpuks mõistis, et õigust võib saavutada ka pettuste ja valega. Samuti mõistis ta, et tugev töötamine ei too alati õnne ja rõõmu. Oru Pearu- naabertalu peremees. Erinevalt Andresest suhtus Pearu töösse palju vabamalt ning lihtsamalt, samuti oli ta napsumees ja nautis krutskite tegemist. Pearu saavutas enamasti oma õiguse pettusega, sest teadis, et Andres on aus mees. Ka tema tahtis, et kogu Vargamäe kuuluks talle ning seetõttu kiskuski tihti tüli oma naabriga. Samuti tahtis ta Andresest kõiges parem ja vägevam olla, näiteks kuna ta ei olnud füüsiliselt tollest tugevam, otsis ta endale võimalikult tugeva sulase, kes siis Andresega rammu katsuks. Kuna Pearul oli parem maa, kui Andresel, oli talle maaharimine pisut lihtsam ning ta ei pidanud nii rasket
Dorian Gray portree on taas noor. 2) I Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. II (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. III (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk. 40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite… kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. IV 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab H kodus Harryt ning lobiseb H. naisega muusikast. Pärast seda, kui H. hoiatab mitte abielluda, räägib D H-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et D on kihlunud. V (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele ei
oleks romaan ergutanud tegelikkust ennast matkima. I Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. II (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. III (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk. 40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. IV 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab H kodus Harryt ning lobiseb H. naisega muusikast. Pärast seda, kui H. hoiatab mitte abielluda, räägib D H-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et D on kihlunud. V (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele ei
Oskar Wilde ,,Dorian Gray portree" Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. 2. (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. 3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5
Andresel on vananedes raske vaadata naabrimeest Pearut, kuidas tal vähemasti poeg talu peab, aga tema peab ise tööd rügama ja näeb kuidas kraavid uuesti kinni vajuvad. Siiski, ,,Tõe ja õiguse" viiendas osas sureb Andres teadmisega, et Indreku abiga viiakse täide tema unistus, Vargamäe jõe süvendamine. Pearu ja Andrese tülide kaudu tõstatatakse romaanis tõe ja õiguse teema: kohtus otsitakse justkui õigust taga, ent tõde mattub Pearu krutskite alla. Andres näeb nördimusega, et kuigi tema räägib tõtt, jääb õigus Pearule, kuni viimaks õpib ja Andres tõeväänamise ära. Andresest saab raskemeelne ja kinnine peremees, kes ei salli naeru ega kergemeelsust enda ümber, kes nuhtleb naist ja kelle eest lapsed hoiavad kõrvale. Ta ei mõista, mis on tõeline armastus. Indrek üritab talle seda öelda, aga Andres ei saa sellest aru. Andres elab suurte eesmärkide nimel
annaabi.ee 
