seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidvahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kanatkse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb: krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihide paksusest. Lihtkrohvimise täpsus ob väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee
nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidavahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Lihtkrohvimise täpsus on väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega
nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidavahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Lihtkrohvimise täpsus on väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale
jaoks ja vispel krohvi segamiseks. Tööohutuse tagamiseks on vajalikud tööriided/jalanõud, kindad, respiraatorit, vajadusel kaitseprillid ja müts. Kõrgemal olevate pindade krohvimiseks on vajalik korralik telling, mis ei logise ja ei sea töötaja elu ohtu. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist. Krohvitud pindu kontrollitakse peale 14-päevast kuivamist
ning värvitoon muutub jahedamaks. Marmortehnika Marmoreeringust rääkides tuleb eristada kaks erinevat teemat pabermarmoreering ja imitatsioonimarmoreering. Pabermarmoreeringut kasutatakse tekstiili või raamatute kujundamiseks, imitatsioonmarmoreeringuga kaetakse seinu,treppe ja muid ehitusdetaile. Tööd alustades võiks aluspind olla eelnevalt rulliga värvitud, hiljem on läbikumavad toonid. Aluspinna värv ei oma mingit tähtsust.Esimene krundikiht peaks olema vesibaasil ja värvitud mitte väga paksu värviga, värvimiseks sobivaim pintsel on kährikukarvast. Peale esimest krundikihti võib tööpinda katta ka laki, värnitsa ja tärpentiini seguga, hea oleks kui seda teeks peale igat kihti. Teine krundikiht võiks olla teostatud õlivärvi, laki või tärpentiini baasil, värvimassile võib lisada värnitsat ja sikatiivi ning lasta sel kuivada ühe päeva. Marmoreerimise juures tuleb kasutada oma kujutlusvõimet
Kipsmördiga pind jääb siledam. 31. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks Aluspind peab alati puhas olema. Metalsete aluspindade puhul tuleb kinnitada võrk. 32. Seinte ja avakülgede krohvimine tsementkrohviga Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kanatkse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb: krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihide paksusest. 33. Soojustuse paigaldamine ja katmine dekoratiivkrohviga Soojustus pannakse prusside või mingite muude asjade vahele
Väiksemateks kohtparandusteks sobib kiirkuivav pahtel Micro. Enne värvima asumist tuleb veenduda värvitavate pindade puhtuses, sest tolmukiht halvendab uue värvikihi nakkumist. Kruntimist vajavad erineva poorsusega (kohtpahteldusest tingitud pinnaosade erinev imavus) ning varem värvitud, ent aluspinnaga nõrgalt seotud pinnad, samuti probleemsed pinnad ehk kohad kus pinnavärv võib aluspinnaga halvasti nakkuda. Lisaks nakke parandamisele suurendab krundikiht värvitava pinna hõõrdekindlust ning tõstab ka pinnavärvi kattevõimet. Seinte ja lagede värvieelseks katmiseks on nii veepõhiseid kruntvärve Bindo Base, Stoppgrund, kui lahustipõhine Master Base. Pinnas olevate mikropragude või lõhede katmiseks kruntida pind esmalt tootega Stoppgrund, asetades seejärel märjale kruntvärvile armeerimiskangas, ning märg-märjale töödelda pinda teistkordselt kruntvärviga Stoppgrund.
töötavast kihist: 1. Aluspind 2. Liimisegu 3. Isolatsioonmaterjalid 4. Armeerimiskiht 5. Kruntkiht 6. Viimistluskiht 7. värvikiht Krohvimise järjekord Krohvimist alustatakse laest, tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Siis viimistletakse aknapaled, piidavahed. Sissevise kihi paksusest on 2-5 mm ja seda ei tasandata. Kui sisseviske kiht on tardunud siis kantakse sellele krundikiht Krohvitüübid 1. Ilmastik 2. Sobiva õhu temperatuuri ja niiskusega 3. Eelneva töö ettevalmistamis taset 4. Ruumide kaitseks eraldamis võimalust Krohvimine koosneb järgnevatest tööoperatsioonidest: 1. Ruumide ettevalmistamiene krohvimiseks 2. Pinna ettevalmistamine krohvimiseks 3. Pindade loodimine ja majakate paigaldamine 4. Sisseviske kihi pinnale kandmine 5. Täitekihi pinnae kandmine 6
eemaldada. Enne valamist värvinõusse tuleb teda hoolikalt segada. Värvitooni koostamisel tuleb arvestada,et segada tohib ainult neid värve,millel on kokkusobiv alus. Suurte pindade värvimiseks peab kogu vajalik värvikogus olema valmistatud korraga. 37)Kruntimine ja pahteldamine: Krunt on kogu värvkatte aluseks.Krunt tuleb kanda hästi ettevalmistatud pinnale,kuid mitte hiljem,kui 6 tundi peale ettevalmistuse lõppu välispinnad,sisepinnad 24 tundi. Esimene krundikiht kantakse pinnale pintsli või survepihusti abil. Hoolikalt krunditud pinnale võib vajaduse korral kanda ka pahtlit,kuid kiht ei tohi olla paksem,kui 0,1 mm siis ei pragune. Alumiinium-ja tsinkpindasid ei tohi kruntida tina sisaldava värviga. Puupinda pahteldatakse peale täielikku kuivamist. 38)Ohutustehnika värvimistöödel: Enne tööde algust veendub tööde juhataja tellingute,ripptellingute ja sildade kindluses ja individuaalsete kaitsevahendite korrasolekus.
liigitamist nim liigitust koostise järgi. Värvid ja lakid koosnevad samadest vaikudest ja lahustitest ning neil on palju sarnaseid omadusi. Ainuke tõeline erinevus on et värvid sisaldavad ka pigment, mis varjavad puidu süü. Seetõttu kasutatakse värve sagedamini odavamast lehtpuidust puusepatööde, okaspuidu ja puitplaatide viimistlemiseks. Traditsiooniline värvkate koosneb 3-st eri tüüpi värvist: esmane krundikiht katab puidu poorid ning moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse kaks või kolm kihti tihedat matti alusvärvi moodustavad kaitsekihi ning pealmine värvikiht loob värvilise poolmati või läikiva pinna Värvikihtide jaotus töödeldaval pinnal VAHAD Puidu vahatamisel on väga pikaajalised traditsioonid. Ka antiikesemete restaureerijad kasutavad seda meetodit väga tihti. See ei tähenda, et tänapäeval ei osataks vaha suurepäraseid omadusi hinnata
Tsementmört. Kasutatakse pindade silumiseks ja kaitsmiseks. *Säilitus (hoidmistingimused) ladustada puit alustel, kuivades ruumides. *Nõuded kasutamisel Tööohutuse tagamiseks on vajalikud tööriided/jalanõud, kindad, respiraatorit, vajadusel kaitseprillid ja müts. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. *Orienteeruv kulunorm: Kulunorm 4,0 kg/m2 -5 mm kihina Kott (30 kg) piisab ca 3,5 - 4 m2 pinna krohvimiseks. Eksamipilet Nr.4 1. Pindade pahteldamine Põhimõtted on see, et tuleb vaadata kas kõik vajalikud asjad on olemas ja kui midagi puudu on siis need muretseda
annaabi.ee 
