näitasid, et Cooperi test näitab väga täpselt vaatlusaluste vastupidavuse taset. Maksimaalse hapniku tarbimise võime ja Cooperi testi tulemused olid märgatavalt paremad neil, kes 2-3 korda nädalas tegelesid spordiga. Sellest järeldub, et hea tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks peaks sportima vähemalt 2-3 korda nädalas. Suurt kasu ei ole, kui treenida kord nädalas või veelgi harvemini. Testi sooritamiseks tuleb valida 400-1000 meetrine tasane krossirada, terviserada, staadion või kergejõustikuhall. Iga 50m järel peab olema märk, mille järgi jooksja saaks teada oma läbitud distantsi. Läbitud maa mõõdetakse 50m täpsusega viimasena läbitud märgi järgi. Cooperi testi eesmärgiks on läbida 12 minuti jooksul võimalikult pikk vahemaa. Läbitud distants mõõdetakse meetrites ning hinnang antakse Cooper testi hindamiskaala tabeli järgi. Harrastussportlased võiksid järgida Cooperi testi sooritades järgmisi põhimõtteid: 1
vaid hoone eskiisprojekt. Ehitusloata käis ka raja asfaltimine, piirdeaia ja muldvallide rajamine. Seega on Kulbilohu krossirajal tegemist ebaseaduslike ehitiste-rajatistega ja Konguta vallas on krossirajaga loodud mudel, mille järgi võib ebaseaduslikult ehitada. Siit koorub esimene tõsine juhtimisalane viga, asjaajamist oleks pidanud alustama kohalikest inimestest, tegevused oleks tulnud kohalikega läbi rääkida. Krossirada on seal aga kogu aeg olnud ja hooned on juba nõukogude ajal ehitatud, vanu hooneid saabki õigeks teha vaid detailplaneeringu kaudu, selleks tuleb esmalt kehtestada detailplaneering, siis saab võtta ehitus- ning lõpuks kasutusloa. Konguta vald alustaski, esitatud kinnistu detailplaneeringu, MTÜ Vellavere külaselts esitas sellele hulga vastuväiteid ja ettepanekuid, millega kohalik volikogu aga ei arvestanud.
Jõgeva valda on rajatud gaasitrasse ja ka ehitatud kergliiklusteid. Samuti laieneb elamuehitus. Vallas on 6 lasteaeda- 2 lasteaed-algkooli, üks lasteaed-põhikool koos õpilaskoduga, üks põhikool ja 2 tavalist lasteaeda. Koole on 4 ning raamatukogusid on 5. Mittutulundusühingutena tegutseb 13 kultuuri- ja 10 spordiühingut. Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljak [1]. Jõgeva kergejõustikustaadion on kõige populaarsem. Seal toimuvad Jõgeva koolide kehalise tunnid, spordipäevad ning ka suuremad kergejõustiku võistlused. Jõgeva vald on ka üheks asutajaliikmeks MTÜ Ida-Eesti Jäätmehooluskeskuses, mis on asutatud eesmärgiga korraldada jäätmehooldust MTÜ liikmeteks olevate kohalike omavalitsuste territooriumil. MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus tegeleb
13 kultuuri- ja 10 spordiühingut. (Jõgevamaa, 2009, lk 192) Enamiku Jõgeva maakonna parke on rajatud 18.saj. lõpul ja 19.saj. algul. Jõgevamaal on looduskaitse all 30 parki, kuid 9 neist on kavas kaitsealuste objektide nimekirjast kustutada. Jõgeva vallas asuvad pargid: Kuremaa mõisa park, Kärde park, Vaimastvere park ja Laiuse kiriku park. (Jõgevamaa loodus, 2004, lk 22, 31) Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljaks (Jõgevamaa, 2009, lk 89). Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha ja metsamaa moodustab sellest 79%. Jõgevamaa metskonnas domineerivad salu- ja soovikumetsade tüübirühma metsad. Laialdaselt on levinud on ka metsakuivenduse tulemusena kujunenud kõdusoo tüübirühma metsad. Puuliikidest domineerib kask, teisel kohal on kuusk ja kolmandal mänd.[http://www.rmk.ee/metsa-
Viies küsimus oli: Missuguseid vabaaja veetmise võimalusi võiks Kohila veel olla? 11 õpilast arvas, et Kohilasse võiks tulla ujula. Kaks õpilast arvas, et skate parki võiks suuremaks teha. Kolm õpilast arvas, et vaba aja veetmise võimalusi on 8 Kohilas küllalt piisavalt. Üks õpilane ütles, et ta ei veedagi oma suve Kohilas. Veel sooviti noortele ,,pleissi", kaubanduskeskust, Tivoli Tuuri ja krossirada. Kaheksa õpilast ei osanud vastata. Kuues küsimus: Mida sa veel suvel teed? Seitse õpilast vastas, et puhkab. Kuus õpilast pidutsevad, viis õpilast enamusest oma ajast päevitavad ja spordivad. Levinud spordiala on jalgpall ja võrkpall. Väga populaarne on enda aega ka rannas ja jõe ääres veeta. Kaheksa õpilast soovisid viibida võimalikult palju aega rannas. Üheksale õpilasele meeldib niisama sõpradega koos õues olla. Kolm õpilast vastasid veel, et käivad laagrites
Aasa juhendamisel , Jõus võttis noorte õpetamise oma südameasjaks treener I.Tarro, Tallinna Pioneeride ja Koolinoortes Palees H.Neemelaid. Föderatsiooni presiidimus oli tihti arutamisel motokrosside korraldamise uute vormide ja täienduste probleemid. Suur osavõtjate arv tingis Eesti meistrivõistluste läbiviimise mitmeetapilistena ja motokrossi propageerimise huvides erinevatel krossiradadel. Esimene ja õnnestunud katse tehti 1968. Aastal. Võistlus paikadeks valiti kuus krossirada. Kõikides masinaklassides võisteldi kolmel etapil. Naised, noored ja mehed 350 cm3 soolo ja sama kubatuuriga külgvankriga mootorratastel võistlesid Kohtla-Järvel, Lelles ja Kundas. Sõidud noorte 175-, meeste 125-,175-,250- ja 500- kuubikulistel masinatel korraldati Võrus, Valgas ja Viljandis. Meistrivõistlustel oli esimene etapp 4.Mail ja viimane 1.Septembril. Analoogset võistlussüsteemi kasutati ka mitmel
annaabi.ee 
