kandmine libahundi või siis kellegi vastu,püha veega piserdamine kaitseks kellegi vastu,maagiline talitus et keegi teeb midagi sinuga ja see aitab,küüslaaugu kandmine vampiiride vastu Elimineerivad riitused-nõidade põletamine keskajas,libahundi tapmine hõbedase noolega või hõbe kuuliga ,loitsu lugemine ,et teemon välja saada, Siirderiitused-pulmad ennast ühte looma kellegagi,ristimine saad ristivanemad ja jumala õnnistuse,sünnitus lapse saamine ,kroonimis riitus kuningaks saamine või selle sarnane,matused surnud inimese maha matmine pidulikult. Kalendririitused-jaanipäev lõkke tegemine ,põlluharijatel õigel ajal taimede istutamine,mardipäev teistelt andide küsima minek ,jõulud püha rahu aeg kus söödakse ja joodakse jeesuse auks. Patukahetsusriitused-jumala pildi ees palvetamine,enda piinamine ja samal ajal sõnade lugemine,enda tapmine jumalalt andestust paludes,mitte söömine ehk paastumine.
Surm palus kolmandikku inimestest. Ahnus keeldus. Seepeale palus Surm üht kolmest viljaterast, mis Ahnusel oli. Ahnus keeldus. Surm kutsus kohale Palaviku, mis tappis kolmandiku inimestest. Järgmisena kutsus ta veelkord Palaviku, siis Katku, nii, et kõik inimesed surid. Ahnus jooksis minema ning Surm samuti. Seejärel roomas kohale lohe, kes andis teada, et need inimesed otsisid rubiine kuninga krooni jaoks. Hommikul jutustas Kuningas õukondlastele oma unenägudest ning keeldus oma kroonimis rõivastust selga panemast. Õukond käskis unenäod unustada ja vajaliku selga panna. Noor Kuningas pani selga rohmaka lambanahast kuue, võttis karjusekepi ning pani rõngasse keeratud oksa endale pähe. Inimesed naersid ta üle ning jälestasid teda, et ta nende riiki häbistab. Seejärel läks Kuningas kirikusse, kus Preestergi teda salgas. Kõik ütlesid talle, et vaesust ei saa peita ning see on iga ühe oma asi, milline ta on
Vana ajaloolise tava kohaselt ei piisanud keisri kroonimisel piiskopist ega peapiiskopist, vaid seda pidi tegema paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta lubas paavstile vastu tulla, kuid tegi seda jahiülikonnas jahiseltskonna ja klähvivate koerte saatel, jättes sellega mulje, nagu oleks jahilkäik olulisem kui Püha Isa vastuvõtt (tegelikult ei olnud Napoleon sugugi innukas jahimees). Ebatavaliselt käitus tulevane keiser ka kroonimis- talitusel. Kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle paavsti käest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele. Napoleoni sõjad Prantsusmaa sõjad Euroopa riikide koalitsioonidega Napoleoni I konsulaadi ja keisririigi ajal.
Ehitati linnakindlustusi (müüre, torne), feodaalide linnuseid, raekodasid, kohtumaju, tsunftide ja gildide hooneid jne. Inglismaa Siinne gootika oli omapärane, iseseisev. Armastati rikkalikult kujundatud võlve need võisid olla lehviku-, tähe- võrgukujulised vms. * Salisbury /soolzberi/ katedraal Lõuna-Inglismaal. 13. sajandi kp. Võlvide h=25 m. * Westminster Abbey Londonis. 3-lööviline basiilika, pikihoone 14.-15. sajandist. On Inglise kuningate kroonimis- ja matmiskirik. Eriti ilus on selle üks osa Henry VII kabel. * mitmed Oxfordi ja Cambridge`i ülikooli hooned, eriti Cambridge`i ülikooli King`s College`i kabel * Wellsi katedraal * Yorki katedraal Saksamaa Prantsusmaa mõjud, kuid sealseid eeskujusid lihtsustati pisult. * Kölni katedraal. 13.-16. sajandil jõuti ehitada koor, pikihoone alusmüür, läänetornide alumine osa. Lõpetati 19. sajandil pseudogooti stiilis. Vertikaalsust isegi liiga palju rõhutatud.
Vana ajaloolise tava kohaselt ei piisanud keisri kroonimisel piiskopist ega peapiiskopist, vaid seda pidi tegema paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta lubas paavstile vastu tulla, kuid tegi seda jahiülikonnas jahiseltskonna ja klähvivate koerte saatel, jättes sellega mulje, nagu oleks jahilkäik olulisem kui Püha Isa vastuvõtt (tegelikult ei olnud Napoleon sugugi innukas jahimees). Ebatavaliselt käitus tulevane keiser ka kroonimis-talitusel. Kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle paavsti käest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele. 4. Ajalooline tähtsus 1796. aastast Napoléon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 25
seda pidi tegema paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta 5 lubas paavstile vastu tulla, kuid tegi seda jahiülikonnas jahiseltskonna ja klähvivate koerte saatel, jättes sellega mulje, nagu oleks jahilkäik olulisem kui Püha Isa vastuvõtt (tegelikult ei olnud Napoleon sugugi innukas jahimees). Ebatavaliselt käitus tulevane keiser ka kroonimis-talitusel. Kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle paavsti käest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele. MIDA POSITIIVSET JA NEGATIIVSET ANDIS NAPOLEON EUROOPALE? Ta on andnud palju positiivset Euroopale, kuid siiski kõige rohkem Prantsusmaale ja Saksamaale. Tänu 1799
Persepolis. V: Algne teritoorium- Pärsia lahe piirkond, naaberriikide (Meedia, Babüloonia, Lüüdia jt) alistamine ja tolerantne valitsemine. 4 pealinna: Persepolis, Susa, Ekbatana, Babülon. Riigi eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Riik oli jagatud staraapiateks, staraapiat juhtis starapiid, kelle valis ametisse kuningas, ta juhtis kohaliku sõjaväge ja kogus makse. Persepolise rajas Kyros Suur 6. saj ekr. Persepolis oli kuningate kroonimis- ja matmispaik. 14. Millised olid tähtsamad Foiniikia linnriigid, foiniiklaste põhilised tegevusalad. Foiniikia tähestik ja selle mõju kirja arengule. V: Tähtamad linnriigid oli Byblos, Siidon ja Tüüros. Tegeleti põlluharimisega. Liibanoni seedrimetsad olid vanal ajal eituspuidu allikaks paljudele Lähis- Ida rahvastele, tegeleti kaubandusega. Foiniikja tähestik koosnes 22 märgist, foiniikja tähemärgid tähistavad
Vana ajaloolise tava kohaselt ei piisanud keisri kroonimisel piiskopist ega peapiiskopist, vaid seda pidi tegema paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta lubas paavstile vastu tulla, kuid tegi seda jahiülikonnas jahiseltskonna ja klähvivate koerte saatel, jättes sellega mulje, nagu oleks jahilkäik olulisem kui Püha Isa vastuvõtt (tegelikult ei olnud Napoleon sugugi innukas jahimees). Ebatavaliselt käitus tulevane keiser ka kroonimis-talitusel. Kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle paavsti käest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. 3 Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele. Valitsemis käik Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte (nime prantsusekeelne originaalkuju Napoléon
roidvõlvid. Roidvõlvide kasutselevõtt võimaldas ehitada kirikute kesklöövi osa kõrgemaks. Kirikute konstruktsioonis olid esmajärgulised roided ja piilarid(kandilised sambad). Saledad piilarid ja suured aknad Kellatornid ilma kupliteta, väike ehistorn keskel, suured aknad, ümmargune roos aken. Inglismaa 13.saj. ehitati Londonis prantsuse stiili kirik Westminster Abby. See on kuningapere kroonimis-, laulatus- ja matusekirik. Salisbury katedraal- 2 transepti ja võimsa nelitistorniga. Pariisi Jumalaema kirik e. Notre-Dame. pr. 12.saj. Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse varagootika dekoreeritud stiiliks: • võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid.
annaabi.ee 
