Sel ajal said ilmselt alguse ka Veneetsia karnevalid. Renessanss – taassünd. Ühiskonda reguleeriv seadustik, kiriku-õigus – ühiskond võtab ettekujutuses jumalikud normid, see on iseloomulik keskajale. Rooma tsiviilõiguse abil toimus rehumaniseerumine tavaõiguse?????????? Inimese kontseptsioon muutus ka teoloogilises plaanis. Linnades sündis koos kaupmeestega uus aja kontseptsioon, mis levis ka kroonikatesse. Tuuakse sisse Taeva ja Põrgu vaheline ruum, Purgatoorium. Sinnamaani oli inimene lihtsalt ussike, aga 14. sajandi humanistid lõid täiesti uue inimväärikuse kontseptsiooni. Studia humanitatis (ld.k.) = paideia (kr.k.) - see, mis teeb inimesest inimese. Pm. dünaamika, uus lähenemine teadmisele, võrreldes skolastilise teadmisega. Renessanssi süsteemid on tegemise süsteemid – tähtis pole asjade tegemine vaid eksperimentaalsus.
Määratlusteks kõlbaksid paljud teisedki ütlused, olgu need siis filosoofilisemad ja üldistusküllased või lihtsamad, otseütlevad. Kas või seegi: ,,Sõda pole midagi muud kui laiendatud kahevõitlus" . Hämmastav, kui rohkesti sententslikke kilde ja mõtteteri, mida kõikvõimalike poliitikute ja oraatorite suust ning sulest üha kuuldud-loetud, pärineb tegelikult ,,Sõjast". Need on lisanud paljude asjameeste tuimale mõttele sära ja ilmekust nagu keskaegsetesse kroonikatesse põimitud, ent viitamata jäänud piiblitsitaadid. Teisalt on Clausewitzi raamat väga konkreetne, praktiline, õpetlik. Vaadeldakse maavägede kõikvõimalikke strateegiaalaseid üksikküsimusi. Näited on toodud peamiselt kaasajast, enamasti Napoleoni sõdade perioodist. Võib tekkida kahtlus, kas Clausewitzi teooria ongi üldse tänapäeval rakendatav või on sel meie päevil vaid kultuuriline, sõjandusajalooline väärtus
katkematult tuhandeid aastaid. Hiina inimesed on teadlikud, kui tähtis on nende panus maailma tsivilisatsiooni arengusse. Tõepoolest, mida teeks inimkond ilma paberi, pasta, portselani, kümnendsüsteemi, vihmavarjude, siidi, kompasside, kärude,printimise, püssirohu, tee, hambaharjadeta. VENE HARIDUS „Õppimine on valgus, mitteõppimine – pimedus,“ ütleb vene vanasõna. Sellele vaatamata olid Venemaal pikka aega ainukesed haritud inimesed mungad. Nemad panid kroonikatesse kirja sündmusi, mis riigis aset leidsid. Koolid tekkisid neil ammustel aegadel samuti kloostrite juurde. Praegu antav haridus jaguneb üld- ja kutsehariduseks. Üldharidus hõlmab lasteaedu ja koole. Tehnikumid ja kolledžid ehk keskeriõppeasutused annavad õppureile elukutse. Kõrgkoolide hulka kuuluvad instituudid, ülikoolid ja akadeemiad. Venemaa olulisim kõrgkool on Mihhail Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool (MRÜ). Ülikooli vana hoone asub Mohhovaja tänaval. XX sajandi
Ainuüksi viimase 15 aastaga on sõnavara oluliselt rikastunud. Vene keele kui võõrkeele õpetamisel on erilist tähendus ilukirjandusel. Tundmata kuulsate vene kirjanike teoseid, pole võimalik tunnetada vene kultuuri. Just ilukirjanduses avaldub kõige ilmekamalt vene inimese olemus. Haridus ,,Õppimine on valgus, mitteõppimine pimedus," ütleb vene vanasõna. Sellele vaatamata olid Venemaal pikka aega ainukesed haritud inimesed mungad. Nemad panid kroonikatesse kirja sündmusi, mis riigis aset leidsid. Venemaa olulisim kõrgkool on Mihhail Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool (MRÜ). Sellest õppeasutusest on kujunenud Venemaa suurim klassikaline ülikool, mida peale kõige muu hinnatakse ka kui rahva kultuuripärandi kandjat. Moskva Riiklikust Ülikoolist on saanud riigi juhtiv teaduskeskus. Selle koosseisus on moodustunud oma koolkonnad, seal on töötanud ja töötavad ka praegu Nobeli preemia
rolli suhtes Vana-Vene riigi tekkimisel väga vastandlikke seisukohti, mis põhinevad mitte üksnes ajalooallikatel, vaid ka ajaloolaste ideoloogilisel orientatsioonil. Osade ajaloolaste arvates valitses Rjurik algul hoopis Ladogas, kust arheoloogilistel kaevamistel on leitud mitmeid 9. sajandist pärinevaid skandinaaviapäraseid leide, ja haaras 862 ise soodsas olukorras võimu Novgorodis. Müüt varjaagide valitsema kutsumisest tekkis alles 11. sajandil ning sattus 12. sajandil kroonikatesse Vene valitsejasoo päritolu seletuseks. Kindel on aga asjaolu, et Novgorod sai tähtsaks kaubapunktiks, mis kontrollis kaht suuremat lõuna poole viivat marsruuti. Üks tee kulges piki Dneprit Kiievisse, sealt edasi Mustale merele, avades seega ligipääsu Bütsantsi pealinnale Konstantinoopolile. Teine marsruut viis laevasõitjad ligikaudu 4000 km mööda Volgat allavoolu Kaspia merele, kust algasid Bagdadi viivad karavaniteed.
hakksid kujunema kihelkonnad; uus kalmetüüp KaguEestis kääpad suhted naabritega: u 600. a oli kuningas Ingvari retk Eestisse ja 1030. a käis Eestit rüüstamas Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust (adramaa muistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga) põhiline elatusala põlluharimine (oder, al 11
annaabi.ee 
