Sugukond: mudakonlased Selts sabakonnalised: o Sugukond: salamandrilised Konlastel on enamasti kaks värvust: pruun (rohukonn, rabakonn) ja roheline (tiigikonn, veekonn, järvekonn). 1. Pruunid konnad – peamiselt maismaalise eluviisiga, suhteliselt vaikse häälega. Koevad ja talvituvad vees. Kudupallid on veepinnal. o Rohukonn – kuni 11 cm, varieeeuva värvusega, tömp nina, kõht marmorja mustriga, väike pehme pöiakobruke. Kurisev krooksumine. Elupaik: aiad, pargid, sood, metsad, niidud. Koeb üleujutatud luhtadel, tiikides, kraavides, sageli ajutistes veekogudes. o Rabakonn – kuni 8 cm, häälitseb vaikse mulksumisena, ninamik teravatipuline, kõht hele, pöiakobruke suur ja kõva. Isased on kudemisajal sinised. Elupaik nagu rohukonnal, kuid eelistab märjemaid alasid. 1. Rohelised konnad – järvekonn, tiigikonn, veekonn. Veelise eluviisiga. Põhivärvus on
Ta lubas kassil lausa kaks kotitäit igavest tuld võtta. Kurat palus, et kass jääks neile Põrgulikuks Rotipüüdjaks, aga kass vastas, et tal on parematki teha. Tänu lendavale vaibale jõudis kass kärmelt draakoni juurde. Draakon andis talle saapad ja tegi pai ka veel tasuks, et kass nii ruttu käis. Nüüd kiirustas ta koju, et jõuda enne, kui konnprints oma lõunaseid hääleharjutusi hakkab tegema. Ta jõudis just uksest sisse astuda, kui hakkas temale tuttav konna krooksumine. Saabastega kass sai oma saapad tagasi, Punamütsike astus ballil kurjale võõrasemale varba peale, Lumivalgeke otsis endale kõrvatropid ja Väike Nõid ostis endale elektrivoki. Lõpp hea, kõik hea. Saale Jans 8.a
Sellega koos mängis flööt imiteerides hundi ulgumist ja siis tugevat vihmasadu. Loo mõte oligi selles, et öösel oli metsas vihmasadu, metsloomad jooksid ringi ja siis alles, kui tuli välja päike hakkasid laulma linnukesed. Alguses olid teravad rütmid, meloodia oli laia ulatusega ja hüplev, harmoonia oli aktiivne. Kohati oli selline muusika, et lausa hirmuvärinad tulid peale. Peale väikest pausi lülitati makk sisse ning kostis konnade krooksumine, kurehääl ja algaski lindude laul. See oli kohati kurb, siis jälle lõbus. Üldiselt see lugu meeldis mulle kõige rohkem, sest ta oli omapärasem, erinevam teistest ja seda oli huvitav ja põnev kuulata. Siis oli Ton Bruynel`i (1934-1998) muusikapala ,,Serene" (,,Sireen") (1978) ja George Enescu (1881-1955) ,,Cantabile et Presto" (1904). Seitsmendaks looks oli Juozas Pakalnis`e (1913-1948) ,,Svajone" ehk ,,Unistus". See algas rahulikult, kuid molnud minoorne
keskkonna helidega, mis mõjuvad lindudele omapäraste ärritajatena. Toalindudele on sellisteks ärritajateks teiste lindude laul. Et ööbikud "satuksid lauluhoogu", tuleb neid hoida ühes toas tihase, lõokese ja nõmmlõokesega. Linde erutab muusikariista ja radio mäng; lindude laulu võib esile kutsuda noa hõõrumisega vastu taldrikut, vee valamisega tassi jm. Võimalik, et looduses mõjuvad ärritajatena mitmesugused helid ja mürad, nagu teiste lindude laul, konnade krooksumine puulehtede kohin, ojakese vulin, puude krigin jm. Mitte asjata ei tähelda linnu pidajad tihase laulus "kurvitsa" hääli, ööbikul "konna krooksumist" ja "vee vulinat" , puukoristajal "vilesid" , kanepilinnul aga "lõokese" häält. Laululinde on hoopis kergem kuulda kui näha. Pildil ööbik (Illustratsioon ööbikust, http://bio.edu.ee/loomad/linnud)
jooksul. jnejne. arutasid ivanoviga, kas nad said skafandrid ja kiivrid kätte, kas gaas toimis (killis tõhusalt konni), Ivanov soovitas profil kirjutada GPU-le avaldus, et talle elektripüstol antaks.- pauku ei tee, tapab saja sammu pealt. Rokk mängis ka flööti. See oli kunagi ta elukutse olnud ansamblis mängida. Selle aga katkestas sõda. Äkitselt katkestas tema mängu koerte äge haukumine, mis aegamisi muutus haledaks ulgumiseks. Lisaks kostis miljonhäälne konnade krooksumine. Talumehed pidid rääkima, et Rokk saatana käsilane on oma munade ja punaste kiirtega. hommikul ei laulnud metsas ükski lind, tavaliselt kõlals linnulaulust. Järgneval õhtul vaikis ka konnatiik, mis oli samuti imelik, kuna koht oli kuulus krooksumise poolest. Taaskord hakkasid koerad haukuma ning juba oli kuulda munadest tibupoegade toksimist. Järgneval hommikul, aga ootas rokki halb üllatus. Nimelt kaks muna olid koorunud, kuid tibusid polnud kuskil
Ainuke erinevus seisneb selles, et tiigikonnad talvituvad maismaal, kaevates selleks endale pehmesse kaldaäärsesse pinnasesse ise uru. Nagu ka teised rohelised konnad, ei hakka tiigikonnadki kohe pärast talveunest ärkamist sigima, vaid ootavad kuni vesi on soojenenud umbes 16 °C-ni. Et sigimisperiood on portsjonilise kudemise tõttu suhteliselt pikk, siis võib isasloomade käreda häälega antavat kontserti kuulda pea pool suve. Selleks, et krooksumine kaugemale ja valjemini kõlaks, pungituvad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. Isasloomadele kasvavad pulmadeks eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid - pulmatüükad. Üldjoontes sarnaneb tiigikonna eluviis, sigimine ja areng veekonna eluga. Täpsed andmed tiigikonna kohta Eestis puuduvad. Tiigikonn on looduskaitse all. Rabakonn Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade
eluviisile. Ainuke erinevus seisneb selles, et tiigikonnad talvituvad maismaal, kaevates selleks endale pehmesse kaldaäärsesse pinnasesse ise uru. Nagu ka teised rohelised konnad, ei hakka tiigikonnadki kohe pärast talveunest ärkamist sigima, vaid ootavad kuni vesi on soojenenud umbes 16 ?C-ni. Et sigimisperiood on portsjonilise kudemise tõttu suhteliselt pikk, siis võib isasloomade käreda häälega antavat kontserti kuulda pea pool suve. Selleks, et krooksumine kaugemale ja valjemini kõlaks, pungituvad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. Isasloomadele kasvavad pulmadeks eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid - pulmatüükad. Üldjoontes sarnaneb tiigikonna eluviis, sigimine ja areng veekonna eluga. Täpsed andmed tiigikonna kohta Eestis puuduvad. Tiigikonn on looduskaitse all. Järvekonn Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm),
või siis muu ekvivalentse individuaalse teadmisega individuaalsest objektist, mida selle nimega nimetatakse. Siis, ja ainult siis on see tõeline Indeks. Kui te kohtate seda nime järgmine kord, siis on see selle Indeksi Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki." Peirce´i 10 märgitüüpi konna krooksumine, foto kirjutatud tähestik, ,,see" ,,su suudlus õrn kui pilvetups" portree termomeeter, valu numbrid, morse käekiri, parasiitsõnad näitav näpp video Frege mudel on formaalselt nagu Peirce`il, ainult objekt ei ole mitte asi, vaid abstraktne idee PEIRCE´i MÄRGIKLASSIFIKATSIOON ECO interpretatsioonis MÄRK PEIRCE ECO näide Suhtes iseendasse Qualisign: värvuse, heli Värvilaik abstraktsel
Sellal kui hulgused kirikut ründama asusid, magas Esmeralda, Varsti aga äratas teda unest kiriku ümber alatasa kasvav sumin ja kitsekese mökitamine, kes enne teda oli virgunud. Ta tõusis istukile, kuulatas, vaatas ringi, siis, hirmunud valgusest ja lärmist, jooksis ta kambrist välja, et järele vaadata, mis lahti on. Platsil askeldavad viirastuslikud kujud, öise tormijooksu segadus, pimeduses ähmaselt nähtav vastik rahvamurd nagu mingi karglev konnakari, selle rahvahulga krooksumine, üksikud punased pimedas edasi-tagasi liikuvad tõrvikud nagu virvatulukesed uduse soo kohal -- kogu see vaatepilt jättis Esmeraldasse nõiasabati tondi-kujude ja kiriku kivikoletiste vahelise salapärase lahingu mulje. Et talle lapsepõlvest saadik oli sisse juurdunud mustlaste ebausk, siis arvas ta kõigepealt öövaimude nõiatalitust nägevat. Hirmunult jooksis ta tagasi oma kambrisse, lootes, et ta siin oma koikul saab lahti hirmsast painajalikust unest.
annaabi.ee 
