Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Vetikad paljunevad nii suguliselt kui mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine võib toimuda vegetatiivselt või eostega. Eosed on enamasti ühe kuni mitme viburiga zoospoorid, mida nimetatakse ka rändeosteks. Mõnede vetikaliikide eostel viburid puuduvad. Neid nimetatakse autospoorideks. Vegetatiivne paljunemine toimub raku või talluse jagunemisel ning sigipungade abil. 5
pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. vesikupp varsakabi Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste veeorganismide rühm. Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad taimeorganid. Ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Värvuse alusel jaotataksegi vetikad kolme hõimkonda: rohevetiktaimed, punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Vetikaid leidub kõikides veekogudes. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Vähesed vetikad ka vegatiivselt. Täname tähelepanu eest! ·
Näiteks lehtadru. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koloniaalseid. Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest toimub kõigis vetikates fotosüntees. Värvuse alusel jaotataksegi vetikad kolme hõimkonda: rohevetiktaimed, punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus väline - vetikatel pole juuri, varsi ega lehti. Elupaik Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju
oma õitseajal Paleo- ja Mesosoikumis. Vetikate iseloomulik värvus lubifossiilides ei säilu. Punavetikastest on Eestis säilinud ebamäärase kujuga mügarikke perekonnast Solenopora . Seda tüüpi vetikad tekkisid juba Hilis-Kambriumis. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest toimub kõikides vetikates fotosüntees. Vetikad paljunevad nii suguliselt kui mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine võib toimuda vegetatiivselt või eostega. Eosed on enamasti ühe kuni mitme viburiga zoospoorid, mida nimetatakse ka rändeosteks. Mõnede vetikaliikide eostel viburid puuduvad. Neid nimetatakse autospoorideks. Vegetatiivne paljunemine toimub raku või talluse jagunemisel ning sigipungade abil. Viimased moodustuvad mõnede liikide risoididel.
kus pole organid eristatavad, nimetatakse talluseks. Paljud vetikad on nii väikesed, et me neid palja silmaga ei näegi. Ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Nad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest toimub kõigis vetikates fotosüntees. Värvuse alusel jaotataksegi vetikad kolme hõimkonda: rohevetiktaimed, punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt, kinnituda veekogu põhja või kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid
pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse (koloniaalsed). Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates fotosüntees. Olgugi, et vetikad sünteesivad nagu taimed (kuigi, vetikatel toimub fotosüntees kogu talluses, taimel vaid lehtedes ja puitumata, rohtses varres) ei kuulu nad tegelikult taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud organid ja koed (juured, varred, lehed). Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus väline - vetikatel pole juuri, varsi ega lehti
külgahel seob teda membraanidega. Täiendavateks pigmentideks FS bakteritel on karotinoidid. Nad osalevad valgusenergia juhtimises klorofüllini ja kaitsevad rakku ka fotooksüdatsiooni eest kustutavad hapnikuradikaale, mis kahjustaksid klorofülli. Karotinoidid ja klorofüllid paiknevad membraanis. Valgust koguvad pigmendid, reaktsioonitsentripigmendid ja nendega seotud valgud koos moodustavad fotosüsteemi. FS pigmendid paiknevad purpurbakteritel rakumembraani sopististel (neid nim kromatofoorideks). Rohelistel bakteritel paikneb osa pigmente klorosoomides. Need on valgulise 30 membraaniga põiekesed, mis paiknevad vahetult rakumembraani all. Klorosoomi ümbritseb ühekihiline membraan. Purpursed mitteväävlibakterid ja rohelised mitteväävlibakterid on eelistatult fotoorganotroofid. Nad kasutavad CO2 redutseerimiseks orgaanilisi ühendeid. Tavaliselt nad ka assimileeriva neid ning CO2 kasutavad ainult lisasüsinikuallikana.
annaabi.ee 
